2005. aasta jaanuari arvutitootmises ei olnud midagi üllatavat. Sarnaselt eelmiste aastatega on jaanuari tootmisnumbrid võrreldes detsembriga märgatavalt väiksemad.
Selle põhjustas jõuludeaegne arvutiostubuum, millele paratamatult järgnes langus. ?Pärast väga aktiivset 2004. aasta viimast kvartalit oli langus ennustatav. Müügi languse tingis eraisikute nõudluse kahanemine,? sõnas ML Arvutite juht Mait Rahi.
Kui võrrelda 2005. aasta jaanuarikuud 2004 jaanuariga, siis kogu turul toimuvat näitavad numbrid on samas suurusjärgus. 2005 jaanuaris toodeti ainult 1% vähem arvuteid kui eelmise aasta samal perioodil. Firmade numbreid võrreldes võib aga märgata mõnda võitjat ja kaotajat.
Ordi tootis selle aasta esimesel kuul 269 arvutit rohkem kui mullu ? kasv 18%. ML Arvutid seevastu tootis 125 arvutit vähem eelmise aastaga võrreldes ? langus 8%.
K-Arvutisalongi tootmismaht on vähenenud. Selle aasta jaanuaris toodeti 283 arvutit vähem kui eelmise aasta jaanuaris ? langus 847 arvutilt 564-le on märgatav. K-Arvutisalongi juhi Peeter Kargu sõnul oli hoolimata väikestest tootmisnumbritest jaanuarikuu firmale majanduslikult edukas, sest käive oli eelmise aasta jaanuariga võrreldes 40% suurem.
Tundub, et K-Arvutisalong on arvutitootmises veidi tagasi tõmbunud ning keskendunud rohkem lisaseadmete müügile ning fototeenuste pakkumisele.
Sülearvutite tootmist ei saa eelmise aastaga võrrelda, sest Äripäev hakkas sülearvutite kohta eraldi arvestust pidama alles 2004. aasta aprillis. Võrreldes aga numbreid eelmise aasta detsembri näitajatega, on näha, et kõikidel tootjatel on tootmismaht vähenenud. Kokku toodeti jaanuaris poole vähem sülearvuteid kui eelmise aasta detsembris, mil tehti kõigi aegade sülearvutitootmise rekord.
Kui enamik ostetud lauaarvutitest on Eestis valmistatud, siis sülearvutite puhul on vastupidi. Kohalik toodang moodustab väiksema osa. Näiteks K-Arvutisalong tootis jaanuaris 65 sülearvutit. Lisaks nendele müüdi jaanuaris 96 Läänes valmistatud sülearvutit.
Autor: Alar Pardla
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.