Meremehed astuvad kõrge maksu vastu

Korraga mitut seadust muutev seaduseelnõu näeb ette võõrriigi lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste maksustamist sarnaselt füüsilisest isikust ettevõtjatega, kuid võimaluseta kulusid tuludest maha arvata. Eesti meremehi esindavad organisatsioonid on pöördunud peaministri ja Riigikogu juhatuse poole palvega eelnõu arutamine peatada.

?See muudaks Eesti meremehed kõige kõrgemini maksustatavaks töötajate kategooriaks, kahjustades kogu meie laevandussektori elujõudu ja arenguvõimet,? seisab pöördumises.

Laevaomanike Liidu juhatuse liikme Rein Merisalu sõnul lahkub koos meremeestega Eestist peagi ka laevanduse juhtimine ja vähenevad sellesse valdkonda tehtavad investeeringud. Maltal ja Küprosel pole tema sõnul laevandusel mingeid makse ja meremehed saavad netopalka. See on ka üks põhjusi, miks suurem osa kaubalaevi tänaseks Eesti lipu alt lahkunud. ?Eesti lipu all pole lihtsalt enam kasulik sõita,? lausus ta. Kümne aasta jooksul on kaubalaevade arv Eesti laevandusregistris vähenenud 75-lt 15 peale ja see tendents jätkub.

Eesti Merelaevandusel (ESCO) on praegu 6 kaubalaeva. Kahe aasta eest lahkus kaks laeva Mani saare lipu alla ja sama lippu kannavad veel kolm selle ettevõtte käsutuses alust.

ESCO juhatuse liikme Jaan Kalmuse sõnul on rahvusvaheline surve meremeeste palgale tugev. Eesti Euroopa Liitu mineku järel tuleb ka Norra, Hollandi, Taani ja teiste riikide lipu all sõitvatel laevadel Eesti meremeeste pealt sotsiaalmaksu tasuda. Norra riigi algatusel tuligi Eestil hakata meremeeste sotsiaalkindlustussüsteemi välja töötama. ?Nende nõue oli, et sotsiaalmaks, mida meremees tasub, fikseeritaks mingi kindla summa peale, aga meie ametnikud keerasid selle pea peale ja praeguse eelnõu kohaselt tuleb kokku tasuda 59% kogu teenistuse pealt,? rääkis Kalmus.

TESMA Crew Management juhatuse esimees Indrek Lepp avaldas kahetsust, et Eesti riik kohtleb naaberriikidega võrreldes oma meremehi karmilt. ?Eesti kapten hakkab sel juhul Läti, Venemaa ja Poola kolmanda tüürimehega võrdset netopalka saama,? ütles ta. Lepa sõnul pole seaduseelnõu koostamisel arvestatud, et meremehed on 8?9 kuud aastas väljaspool Eestit ja selle aja jooksul tagab neile kohustusliku meditsiinilise abi laevaomanik.

Norra laeval vanemtüürimehena töötav kaptenipaberitega Margus ütles, et kui palgast peaks 60% ära maksma, muutuks kodust kaugel merel käimine mõttetuks. ?Sel juhul võiksin parem mõnel reisilaeval madrusena töötada, saaks sagedamini koju ja vastutust poleks üldse,? sõnas ta.

Meie lähiümbruse riigid toetavad oma maa laevandust maksusüsteemi kaudu, tehes soodustusi nii laevaomanikele kui ka meremeestele.

Leedus maksavad välisriikide lipu all töötavad meremehed tulumaksu 15%, sotsiaalmaksu tasub aga tööandja 31% riigi keskmisest kuu töötasust, meremees ise 3% oma brutotöötasust.

Lätis maksab laevaomanik sotsiaalmaksu 24% ja meremees ise 9% miinimumpalgalt, kusjuures ravikindlustust saab töötaja ise osta.

Rootsis kehtib meremeestele netopalga süsteem. Tulumaks tagastatakse, laevaomanikud saavad meremeeste pealt sotsiaalmaksu hüvitist. Selle maksusoodustusega, mis hakkas kehtima oktoobris 2001, võitsid laevaomanikud palgakuludelt 60%.

Netopalk tõi Rootsi lipu alla juurde 50 laeva.

Soomes kehtib õigus maksta netopalka, mis on 40?45% brutopalgast. Lisaks saab laevaomanik tulumaksu täielikult ja sotsiaalmaksu 5% ulatuses tagasi. Eelmisel aastal oli Soome riigi abi oma maa laevandusele 1,2 miljardi Eesti krooni suurune.