Looduslikust materjalist ja soojas toonis tapeedid tõrjuvad süneetika välja

Valitsevale seinakatete moele aitavad pilku heita Puukeskuse AS, sisustussalong ?Ilus Kodu? Aili Aasoja ja arhitekt Urmas Muru, kelle sõnul on esmatähtis terviklikkus ning aina rohkem kasutatatakse looduslikke materjale.

Seinakatted annavad ruumidele omapära, paljastades ühtlasi ka ruumi otstarbe. Koduse interjööri kujundamisel lähtub igaüks meist oma eelistustest ja maitsest. Tihti otsustatakse mingi materjali kasuks lihtsalt ilu ning meeldivuse pärast. Pelgalt ilu nimel ollakse nõus elama tervistkahjustavas keskkonnas.

Seinapind peab olema nii vastupidav kui ka esteetiline, teisisõnu taluma mõjutusi nii seest- kui väljastpoolt. Samas ei tohi sein omaette väärtusena ?välja hüpata? vaid peab olema taustaks sellele, mis seal sees on. Seinad peavad täitma otstarvet ja looma lisaks sellele ka hubase meeleolu.

Maailmas toimuv kajastub mitte ainult arhitektuuris vaid igas eluvaldkonnas. Sõna, mis kõiki neid stiile ühendab, on loodussõbralikkus. Taandumas on võltsid sünteetilised materjalid, viimistlusega püütakse säilitada materjalile iseloomulikke omadusi. Looduslikud materjalid on kujunenud hästi pika aja jooksul, nad on inimesele sõbralikud ning samas ka tervislikumad. Seintele ilmuvad looduse motiivid (näiteks taimeornamentika). Eelkõige pärinevad need soojadest kultuuridest.

Moodi hakkavad minema materjalid, mis seovad põrandat ning seina. Põrandamaterjal läheb sujuvalt üle seinale - teatud kõrgusele, seda just puidu puhul (nt laudis).

Kuhugi ei ole kadunud ka vana hea klassika: antiikstiil ning must-valge trend,samuti on igavene maakodupuit ehk lihtne talupojakultuur.

?Klantsiv eurostiil? on koduseinte vahelt taandumas, kaovad ka kõikvõimalikud võltsmaterjalid: näiteks ruum, kus esmamulje järgi võiks seinakattematerjaliks pidada kivi, kuid lähemal vaatlemisel selgub, et tegemist on vaid plastikuga.

Mida peaks eelistama, et olla stiilne? Huvi tasub tunda erinevate kultuuride vastu ning respekteerida veidraid asju. Kui kõik vaataks ainult ühes suunas ei toimuks arengut. Eestlased kaitsevad oma väikest maailma küllaltki kindlalt, kõike uudset ning võõrast tõrjutakse tagasi, vanas ollakse kinni. Mida rohkem me püüaksime mõista erinevaid esteetilisi lähenemisi, seda stiilsemaks me muutume. Originaalsus väljendab professionaalsust, julgelt kombineerides võib leida värskeid lahendusi.

Aegumatud on puit ja erinevaid võimalusi pakkuv vineer, puitu on inimesed eelistanud läbi sajandite.

Põhjuseid selleks on mitmeid. Puidust ehitamine on odav ja kiire. Lõpptulemus on ilus ning materjal taastuv.

Puit on ?soe? materjal, loodussõbralik ja samas energiasäästlik. Muidugi on puidul ka oma nõrgad kohad, eelkõige tuleohtlikkus.

Niiskes keskkonnas pole puitu soovitav kasutada, kuid sisekattematerjalina kasutatuna pole see arvatavasti nii suur probleem.

Vineer on inimestele tuntud juba ammustest aegadest, kuid seda rohkem õhukese liistutaolise konstruktsioonimaterjalina. Praeguseks kannab vineeri nime aga uskumatult vastupidav ning paindumatu materjal. Paks vineer on liikumatu (vineerist tehtud trepp isegi ei nagise). Spoonilehed on liimitud üksteise peale, mis teebki vineeri kihiliseks ning tugevaks. Seinakattematerjalina on seda väga lihtne paigaldada, hooldada ja samas on see niiskuskindel. Kasutada võib ka dekoratiivmaterjalina.

Valitsevad värvid. Möödas on need ajad, kui kaupluses tuli endale sobiv värv valida 10 - 20 valmistooni seast. Igal värvitootjal on pakkuda värvikaart, mille järgi saab valida tuhandete eri värvitoonide vahel. Värvitud seinad peegeldavad meie endi lootusi, mälestusi jne.

Hetkel valitsevad värvimaailmas heledad soojad toonid, heleroheline, helekollane või koguni heleroosa. Kes plaanib kodus remonti ning soovib teha värvilise sisekujunduse, oodaku parem suveni, soovitab arhitekt Urmas Muru, kuna suvel on värvitoonid kümneid kordi rikkalikumad. Talvel on rohkem valguse varju mängu.

See, mis toimub maailmas, seda kujutab ka arhitektuur. Selleks, et teada saada, milliseks kujuneb homne päev, tuleb asja laiemalt vaadata, milline on tänane päev ja tänased probleemid.

Leides neile lahenduse, kujunevad homsed probleemid. Tavaliselt see, mis juhtub homme arhitektuuris juhtub ka moes. Moes jõuab info aga kiiremini kohale, nähtud asjadest, aga tundus, et hakatakse mõtlema justkui mitmel korrusel.

Ükskõik, mis tulevik toob, üks on kindel: tulevik on suurem, tulevik on kaootilisem, anarhilisem. Ja tulevik on see, mida me ei mäleta.

Autor: Kersti Kuldma