Miks karistada ettevõtjat, kes väärtustab tööinimest?

Kolmapäevases Äripäevas ütleb IMG konsultant Ranno Tingas, et tasemekoolituse erisoodustusest vabastamiseks on vaja riigikohtu pretsedenti.

Äripäeva meelest pole vaja oodata, millal mõni maksuvaidlus tasemekoolituskulude maksustamise üle jõuaks kohtuni, vaid valitsus peab algatama tulumaksuseaduse remondi, sest riigi maksustamispõhimõtted on vildakad.

Kui ettevõtja investeerib ettevõttesse ? ehitab tootmishooneid, soetab inventari, seadmeid ?, ei pea ta investeeringusummalt maksma tulumaksu. Kui aga tööandja annab näiteks rahalise panuse töötaja tervisesse, tema kutseoskuste, haridustaseme tõstmisesse, paremasse toimetulekusse pensionieas, siis riik hoopis karistab teda erisoodustusmaksuga.

Eeskätt tulebki revideerida erisoodustuste loetelu. Seaduse järgi on erisoodustus igasugune rahaliselt mõõdetav kulu, mida tööandja teeb töötaja kasuks lisaks töötajale makstavale töö­tasule ja preemiale. See pärsib ettevõtjate võimalusi hoolitseda paremini oma töötajate eest, raskem on rakendada motivatsioonipakette. Motiveeritud töötaja teeb paremat tööd ? seda teavad paljud tööandjad kinnitada.

Töötajate ebavõrdne kohtlemine on olnud üks vastuväide tasemekoolituse väljatoomisele erisoodustuse alt. Tõepoolest, osa firmasid maksab kinni töötajate koolitamise, osa mitte. Erisoodustusmaksuta oleks esimesi rohkem.

Ka ettevõtted kohtlevad töötajaid erinevalt, firma kulul saab koolitust vaid osa inimesi. Siin tasakaalustab ebavõrdsust see, et töötaja saab end ka ise koolitada ning eraisikuna on tema õpikulu tulumaksuvaba.

Küsimus on siiski prioriteetides. Osa ettevõtjaid peab oma inimeste harimist oluliseks, osa ei teeks seda ilma erisoodustuseta.

Ent konkurents tööjõuturul muutub järjest pingelisemaks. Sellised motivaatorid annavad tööandjaile eelise võistluses töötajate pärast. Motivatsioonipaketid muutuvad järjest tähtsamaks. Riik ei tohiks aga maksuga karistada neid, kes väärtustavad inimesi rohkem ? turg reguleerib ka siin olukorra.

Riigieelarve ei saaks erisoodustuste nimekirja lühendamisest suurt tagasilööki. Vastupidi ? tööandjate selline tegevus tõotab tulevikus kergendust riigi rahakotile kokkuhoitud haridus- ja tervishoiukulude näol.

Erisoodustusmaksuga püüab riik ära hoida maksude optimeerimist tööandjate poolt. Riik kardab, et ettevõtjad hakkavad oma töötajatele osa palga asemel maksma tasu koolitus- või muude kulude katmisega ning tal jääb osa maksutulust saamata.

Ent ka erisoodustusmaksu kehtestamine pole seda ära hoidnud. Praegu on paremaid vahendeid, mis teevad maksude optimeerimise keeruliseks ? näiteks pensioni teise samba käivitamine.

Tööandjad ei pea riigiga kohtus vaidlema asjade pärast, mis riigil endal täpselt paigas pole ? näiteks piir taseme- ja täiendkoolituse vahel pole selge, esimene on erisoodustus, teine mitte. Ja kui ettevõtja läheb oma koolitusplaaniga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse, võib ta sealt ka töötajate tasemekoolituseks saada riigilt toetust. Riigi üks käsi peaks ikkagi teadma, mida teine teeb.

Autor: ÄP