Swedbank ja EBRD on jäänud eilse Postimees Online uudises toodud mõtete põhjal väga viletsasse valgusesse.
Nimelt otsustas EBRD väidetavalt vaatamata oma tavapärasele suurele bürokraatiale ja mitmetasandilisele otsustusmehhanismile Hansapanga pakkumise tundidega. See tekitab küsimuse ? kas eirati tavapärast otsustusprotsessi (võimalik EBRD sisekorra rikkumine) või andis Swedbank mõnele suuremale aktsionärile nagu EBRD infot enne selle avalikustamist börsisüsteemis. Aga võibolla on EBRD muutunud üleöö efektiivseks.
Kuni ülevõtmisinfo avalikustamiseni kõigile kättesaadavalt börsisüsteemis oli pakkumisinfo näol tegu siseinfoga. Siit ka küsimus ? kas Swedbanki ülevõtmistehinguga seotud meeskond või/ja juhtkond levitasid siseinfot ja kas EBRD kasutas siseinfot pakkumise heakskiitmiseks/ümberlükkamiseks. Swedbanki juht Carl Eric Stalberg ütles Postimehele, et kõik panga aktsionärid ülevõtmispakkumise kavatsusest teada üheaegselt ja mingeid eelnevaid läbirääkimisi Hansapanga suuremate aktsionäridega ei peetud. Minul on aga jätkuvalt kahtlused üleval.
Mulle näis EBRD seisukoht imelik. Selleks ajaks, kui EBRD teavitas oma otsusest, maksis aktsia Tallinna börsil oluliselt rohkem. Minule näib see küll imelikuna, et EBRD on lisaks arenguabile hakanud tegelema altruismiga. Huvitav on ka see, et kui fondijuhid ja analüütikud kinnitasid justkui ühest suust, et pakkumishind on liiga madal, siis EBRD tuli väga kähku teistsugusele järeldusele.
?Samuti ei maksa aktsionäridel unustada, et kontrollime ju ikkagi 60 protsenti pangast,? ütles Swedbanki juht Carl Eric Stalberg intervjuus Päevalehele. ?Sellega peaks väikeaktsionärid arvestama.? Samalaade mõttega tuli pangajuht välja ka intervjuus Äripäevale. Millegipärast ma arvan, et pangajuht Rootsi väikeaktsionäride ees nii ülbe avaldusega välja tulla ei julgeks.
Paistab nagu tahaks Swedbank saada kaheaktsia omanikelt aktsiad kätte, rõhutades, et meie oleme suuraktsionär ja teie peate oma otsustes arvestama meie huvidega. Vaadates nüüd Hansapanga aktsionäride struktuuri, selgub, et kohalike Eesti investorite käes on vähem kui seitse protsenti aktsiatest. Seega otsustavad pakkumise saatuse hoopis lipsustatud fondijuhid Londonis ja New Yorgis ning ma poleks üllatunud, et selline mõttekäik väikeaktsionäride teemal üllatas neid. Aga nendel fondijuhtidel on oma analüütikud ja nemad leiavad aktsia nn. ?õiglase väärtuse? ja suudavad seda adekvaatselt võrrelda pakkumishinnaga.
Ma loodan, et Eesti ja Rootsi finantsinspektsioonid tegelevad võimaliku infolekke ja siseinfo kasutamise kahtluse uurimisega.
Postimehe eilse uudise leiab siit http://www.postimees.ee/180205/esileht/majandus/158016.php
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.