Toidukaupu müüsid ettevõtted mullu maist kuni aasta lõpuni Soome 330 miljoni krooni eest ehk üle kahe korra rohkem kui 2003. aasta samal ajavahemikul. Märgatava hüppe tegi piimatoodete (eksport kasvas 6 korda) ja jookide müük (ekspordikasv 8 korda).
Soome turuga seoses pidasid ekspordiplaane pea kõik Eesti suuremad toidutööstused ja suures osas on nende esialgsed plaanid praeguseks ka teoks tehtud. Uues eksporditurus pettunuid ja sealt ära tulnuid ei ole ning kauba kogused kasvavad pidevalt.
Siiski jääb müük Soomes Eesti ettevõtjatele pigem kõrvaltegevusharuks. ?Müük Soome ei ole meile mingi eesmärk omaette, vaid lisategevus Eesti turul kauplemise kõrval,? sõnas Rakvere Piima juhataja Jaanus Vihand.
A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop märkis, et lennukaid turuosaga seonduvaid plaane Soome õlut müües pole küll mõtet teha. ?Soomlane eelistab kindlalt omamaist õlut, meie tahame aga lihtsalt olla oma õllega Soomes nähtaval,? lisas ta.
Taas Venemaa avastamist, sedapuhku ilma takistavate topelttollideta, pole ettevõtjate sõnul olnud. ?Üksikuid kaubapartiisid sinna oleme saatnud, kuid püsivaks koostööks ei saa seda küll nimetada,? ütles Tallinna Piimatööstuse juht Kadi Lambot.
A. Le Coq Tartu Õlletehas plaanis juba eelmise aasta sügisel hakata õlut villima Soomes emaettevõttes spetsiaalselt Soome turu jaoks, kuid see plaan on lükkunud maikuusse.
?Olid mõned meist mittesõltuvad lepingulised probleemid, sellepärast on asi viibinud,? ütles A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop. ?Mais aga saame alustada õlle villimist Soomes sealse turu jaoks ja oleme ka automaatselt ?sees? Soome pakendisüsteemis.?
Kuniks aga A. Le Coqi õlu soomlastele päris koju kätte viiakse, hoolitsevad Eestis käivad soomlased Tartu Õlletehase ekspordi eest ise. ?Soome viidavate õllekohvrite arv kasvas eelmisel aastal varasema aastaga võrreldes kolm korda,? ütles Noop. ?Ma ei saa täpselt numbritest rääkida, sest see ütleks liiga palju konkurentidele, kuid juba enne liitumist müüsime me niimoodi Soome ikka miljoneid liitreid õlut.?
Põltsamaa Felix pani eelmise aasta keskel käima majoneesi tootmise Soome turu jaoks ja praeguseks on viiendik Soomes müüdavast majoneesist pärit Põltsamaa tehasest.
Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orava sõnul koliti eelmisel aastal Põltsamaa tehasega samasse kontserni kuuluvast Rootsi ettevõttest Eestisse kogu sealne majoneesitootmine. ?Meie tegelikult ainult toodame, müügi eest hoolitseb sama kontserni Soome tütarfirma,? sõnas Orav. ?Plaan oli hõivata 20 protsenti Soome majoneesiturust ja nii see on ka läinud, mingeid takistusi või probleeme pole küll eksportimisel olnud.?
Enne Eesti liitumist ELiga müüs Põltsamaa Felix Soome turule vähesel määral kurgikonserve, kuid pärast liitumist on ettevõtte eksport kahekordistunud, andes praegu ligi kümme protsenti Felixi käibest. Praegu püüab ettevõte Soome müüa ka lahjat jogurtimajoneesi, mis on välja töötatud Eestis.
Tallinna Piimatööstus alustas piimatoodete müüki Soome kohe pärast Eesti liitumist ELiga. Kogused, mis Eesti suurim piimatööstus Soome on tarninud, pole küll hiiglaslikud ? veidi üle 1000 tonni eelmise aasta jooksul ? kuid koostöö Soome partneriga on piimatööstuse juhi Kadi Lamboti sõnul stabiilne ning kogused kasvavad vähehaaval. ?Mingit suurt hurraad, et nüüd vallutame Soome turu, muidugi pole, kuid me oleme selle ekspordiga rahul,? ütles Lambot. ?Formaalsused ei ole keerulised ja ekspordist tuleb ka kasumit.?
Tallinna Piimatööstuse partner Soomes on Inex Partners OY ja tooted jõuavad müügile Rainbow? kaubamärgi all Prismades, Euromarketites, S-Marketites, Siwa ja Alepa kaubakettides mitmel pool Soomes.
Saku Õlletehas tegi Sinebrychoffi abiga plaanid Soome turul kuhjaga täis ? Saku Originaali võib osta suurematest Soome kauplustest ja hiljem ka taara ära anda.
Eelmise aasta 1. maist müüb Saku Originaali Soomes edasi kohalik õlletehas Sinebrychoff ja koostöö on Saku Õlletehase jaemüügijuhi Jarek Koppeli sõnul neljakordistanud Saku Õllede eksporti Soome võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tõsi, eksport Soome moodustab Saku Õlletehase kogukäibest vaid marginaalse ühe protsendi, kuid eelmiseks aasta eesmärk sai täidetud ? plaanitud kahe miljoni liitri asemel müüdi Soome 2,5 miljonit liitrit õlut.
Koppeli sõnul on ekspordi alustamine koostöös Sinebrychoffiga seotud Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. ?Otsest bürokraatia vähenemist ei ole, kuid turud ja majanduskeskkond on sarnased,? lisas ta.
Saaremaa Liha- ja Piimatööstus võlub soomlasi Saaremaise juustuga, mille müük on pärast Eesti ELi astumist selgelt hoogustunud.
Ettevõte müüs kaupa ELi ka enne, kui Eesti selle liikmeks sai, kuid juustumüük Soome on tööstuse juhi Andi Saagpaku sõnul saanud suurema hoo sisse just pärast eelmise aasta maid. ?Müüme Soomes samu juustusorte mis Eestiski, sest soomlastele kohe meeldib saaremaine kaup,? rääkis ta.
?Üritame ka lihakraami Soome müüa, kuid sellega on keerulisem ? maitsed on ikka väga erinevad.?
Saaremaa Liha- ja Piimatööstus eksportis eelmise aasta jooksul 200 tonni juustu, mis on 15 protsenti ettevõtte kogu juustutoodangust. Soome läks kogu ekspordist kaks kolmandikku.
Rakvere Piim alustas juulis piima eksporti Soome ning teeb seda pidevalt, viis päeva nädalas.
Pakutava kauba sortimenti on lisaks kahte sorti piimale lisandunud ka kohvikoor ja varsti loodetakse Soome hakata eksportima ka jogurtit. Kaup jõuab Kesko grupile kuuluvate kaupluste lettidele üle Soome.
Soome turule hirmodava Euroshopperi kaubamärgi all müüdava piimaga sisenenud ja kohalike põllumeeste pahameeletormi ära teeninud Rakvere Piima odavmüügikampaania on tänaseks mõistagi lõppenud.
?Hinnaga me seal konkureerime, kuid sellist odavmüüki küll enam pole, see oli ikkagi ainult turule sisenemise kampaania,? ütles Rakvere Piima juht Jaanus Vihand. Eriliselt keeruliseks Soome turule sisenemist Vihand ei pidanud.
?Ei mingit üle mõistuse käivat bürokraatiat või imelikke nõudeid,? lisas ta.
Soome ekspordist ei räägita ettevõttes siiski kui mingist eesmärgist omaette, vaid pigem on see väikseks kõrvaltegevuseks Eesti turu kõrval.
Balbiino on ELi ühisturu võlude ärakasutamist alustanud Saksamaalt, kus kaupa tehakse sealsete Vene kaupmeestega.
?Täna müüme oma tooteid seal nn Vene jaeturul ning otsime pidevalt sisenemisvõimalust mõnda Saksa regionaalsesse ketti, kuid siiani ei ole see veel õnnestunud,? sõnas Balbiino turundusjuht Teet Anier. ?Balbiino jäätist peaks olema võimalik osta Berliinist, Hamburgist, Münchenist ja Düsseldorfist.?
Müük Saksamaal andis Balbiino eelmise aasta ekspordikäibest alla 5 protsendi ehk paar miljonit krooni, kuid ettevõttel on Saksamaale müüki plaanis tänavu vähemalt kahekordistada. Soome ja Rootsi plaanib Balbiino Anieri sõnul müüma hakata algaval kevadel.
Paljassaare Kalatööstuse kalatoodete eksport Kesk-Euroopa riikidesse kasvas nelja viimase kuu jooksul 15%.
Tänavu planeerib ettevõte ekspordimahu 20protsendilist suurenemist. Lähiajal pannakse püsti ka uus liin, mis võimaldab valmistada rohkem erinevas mõõdus pakendeid.
?Praegu oleme olukorras, kus meie paneeritud toodete maht kasvab oluliselt, kuid meil ei ole tehases piisavalt põrandapinda sortimendile vastavate pakendamismasinate kasutamiseks,? ütles ASi Paljassaare Kalatööstus juhatuse esimees Mauno Leppik.
Seotud lood
Ettemaksed on tehingute tegemisel tavalised, kuid samas kaasnevad nendega alati ka riskid. Pole just harvad olukorrad, kus tarnija ei suuda finantsraskuste või tarneahela häirete tõttu tellimust täita, misjärel võivad ettevõtted oma rahast ilma jääda. Balti riikides tegutsev krediidikindlustusmaakler Credeo pakub koostöös Allianz Trade’iga, üleilmse juhtivettevõttega krediidikindlustuse valdkonnas, ettemaksete kindlustamise teenust, mis pakub lisakaitset just selliste olukordade puhul.