Tööjõud peab saama vabalt liikuda

Euroopa Liidu põhimõtete järgi peab olema tagatud kaupade, kapitali, teenuste ja tööjõu vaba liikumine.

Soome Rakennusteollisuus RT on teinud esimesed kokkuvõtted tööjõu vaba liikumise kohta pärast 1. maid 2004. Sellest ajast alates on eestlastelgi võimalus minna Soome tööle palju lihtsamalt kui varem. Teatavasti sätestas Soome tööjõu vabale liikumisele kaheaastase üleminekuaja.

Kokkuvõttes on märgitud, et kehtestatud piirangud (üleminekuaeg) ei ole oma eesmärki täitnud. Piirangutest on võitnud ainult välismaised tööjõudu vahendavad firmad. Plaanis on teha muudatused ja lõpetada kehtestatud üleminekuaeg.

Soomlased vaatavad võõrtööjõule mitmeti. Ühelt poolt on mõistetav nende tõrjuv olek, et mitte anda oma tööotsi võõrtöölistele. Teiselt poolt annavad nad endale aru, et lähiaastail pensionile siirduv tööliste hulk on tunduvalt suurem kui uute kohalike näol peale tulev tööliste hulk. Hea on tõdeda, et võõrtööjõudu ei käsitata automaatselt musta tööjõuna. Kuid kontrolli tagamise vajalikkust rõhutatakse jätkuvalt.

Kui tööjõu vaba liikumise piirangutele leidsid kiiresti lahenduse tööjõudu vahendavad firmad, siis teenuste vaba liikumisega ei ole läinud nii libedalt. Tean mitmeid häid Eesti alltöövõtufirmasid, kes tegid 2004. aasta II poolaastal alltöövõttu Soome peatöövõtufirmadele. Nad palgati just efektiivsuse ja hea kvaliteedi pärast. Nüüd on nad kodus tagasi.

Firmade juhid väidavad, et tervis ei pea vastu ametiühingutega sõdides. Bürokraatia on nii tugev, et sellega tegeledes jääks põhitöö tegemata. Kui sõlmida kollektiivlepingud, maksta kohalikega samaväärset palka, tasuda reisi- ja elamiskulud ning päevarahad, siis võib Eesti ehitusfirma osutuda kallimaks kui kohalik. Arusaadavalt ei ole suudeta nii konkurentsis püsida.

Autor: Tarmo Lige