Piirakem suitsetamist

Täna arutab Riigikogu sotsiaalkomisjon uut tubakaseaduse eelnõu, millega võidakse keelustada suitsetamine teenindusasutustes.

Seadus, mis seab suitsetamisele karmimad piirangud, oleks võinud juba ammu olemas olla. Suitsetajad on lihtsalt agressiivsemad oma nõudmisi esitama.

Kui suitsetajad ise aru ei saa, et enamik inimkonnast tunneb ennast suitsuses keskkonnas halvasti, tuleb reeglid seadusena kehtestada. ÄP 17.02. arvamusleheküljel toob Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Urmas Silman välja tubakatootjate seisukoha: ?Ettepanek keelata suitsetamine baarides ja restoranides diskrimineerib suitsetajaid.? Silman väidab, et kolmandik täiskasvanutest suitsetab. Aga mis ajast otsustab kolmandik kahe kolmandiku eest?

Suitsetaja paneb kõik samas ruumis olevad inimesed passiivse suitsetaja rolli. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetamine kahjustab veelgi rohkem tervist kui suitsetamine. Minu tuttava laps õppis lasteaia päevil suitsetama ja seitsme­aastaselt kooli minnes teatas, et ta on juba suitsetamise maha jätnud! Küsimus ei ole suitsu kättesaadavuses ja hinnas, vaid selle lõhnaga harjumises. Lapsi harjutatakse suitsulõhnaga igal sammul. Kui on näiteks vaja mina väikelapsega taksoga arsti juurde, on enamikus taksodes kõva suitsulõhn. Kas võiks olla taksosid ka mitte­suitsetajatele?

Suitsutubade ehitamise nõudesse võib suhtuda kui suitsetajatele eelise loomisesse. On levinud arusaam, et kui inimene läheb töö ajal suitsu tegema, siis ta puhkab, kui aga mittesuitsetaja tõuseb, et virgutada, siis tema looderdab. Ka firmade uste taha suitsetama tulnud töötajad teevad oma ettevõttele antireklaami.

Haiglatesse arvatavasti suitsutubasid ei ehitata ja jääb ikka nii, et tagatrepp, WC või vannituba on muudetud suitsutoaks. Siingi on loodud suitsetajatele eelised mittesuitsetajate arvel. Ilmselt ei tule suitsutubasid ka koolidesse. Kas jääb ikka nii, et õpetajad suitsetavad ühe väravaposti taga, õpilased teisel pool ja üks ei näe teist?

Autor: Tiina Kilkson