Telekomiärist saanud Rootsi riigi kullaauk

Rootsi telekomikontsern TeliaSonera soovib kätte saada Eesti riigi 27protsendilist osalust Eesti Telekomis. Pakkumine on jõus kuni 23. veebruarini, kuid Eesti valitsus on juba rootslaste ostupakkumise tagasi lükanud. Põhjuseks liiga väike pakkumishind. Vaadates Rootsi valitsuse häid kogemusi TeliaSonera pealt teenimisega, ei tohiks tõesti olla kuskile kiiret.

Rootsi valitsus on TeliaSonera konkurentsitult suurim osanik 45,31protsendilise aktsiapakiga. Teisele riiklikule investorile, Soome riigile, on alles jäänud ainult 13,73protsendiline osalus. Ja ehkki mõlemad valitsused on võtnud kohustuse oma osalust vähendada, praegune Rootsi sotsiaaldemokraatlik valitsus sellega ei kiirusta, eriti enne tuleva aasta valimisi.

Viivitamise üks põhjus on kindlasti see, et TeliaSonera on valitsusele tõeline kullaauk. Hiljuti TeliaSonera aastatulemuste tutvustamisel soovitas nõukogu maksta tänavu dividendiks 1,20 Rootsi krooni aktsia pealt. Järelikult teenib riik ainuüksi dividendidena tänavu 2,5 miljardit Rootsi krooni (4,3 miljardit Eesti krooni). Aga see pole veel kõik. Kuna TeliaSonera on otsustanud kevadel tagasi osta oma aktsiaid 10 miljardi Rootsi krooni eest (17,2 mld krooni), siis oma aktsiate müügi ja dividendidega kokku saab Rootsi riik telekomikontserni käest sel aastal 12 miljardit Eesti krooni, ilma et tema osalus aktsiate vähenemisele vaatamata kahaneks.

Oma aastaaruandes kuulutas TeliaSonera välja suure säästuprogrammi, mis näeb ette kokku hoida kuni 10 miljardit Eesti krooni. Lähtudes TeliaSonera eesmärgist jagada lähiaastail dividendideks 30?50% puhaskasumist, on Rootsi ajaleht Dagens Nyheter välja arvestanud, et ainuüksi see kokkuhoid annab riigile 1?1,9 miljardit krooni aastas lisadividende. Koos jätkuva aktsiamüügi ja dividendidega voolab TeliaSonerast aastail 2005?2007 riigile 38 miljardit Eesti krooni.

Kui sellele lisada veel enne 2000. aastal börsil noteerimist Rootsi riigi müüdud 30protsendilise Telia aktsiapaki eest saadud 103 miljardit Eesti krooni ja sellest ajast siiani teenitud 10 miljardit krooni dividendidena, siis võib julgelt öelda, et TeliaSonera on olnud Rootsi riigile haruldaselt kasulik tuluallikas.

Sama ei saa ettevõtte kohta öelda väikeaktsionärid, kes enne börsikrahhi rahvaaktsiaks kuulutatud TeliaSonera aktsiat massiliselt ostma ruttasid. Praegune TeliaSonera aktsia väärtus moodustab ainult umbes poole tollasest Telia aktsia märkimiskursist. Sellele vaatamata on TeliaSonera jäänud üheks peamiseks Rootsi rahvaaktsiaks SEB, Swedbanki ja Ericssoni kõrval. Kokku on neil neljal firmal 2,3 miljonit Rootsi väikeaktsionäri. Viimane aasta ? eelmise aasta veebruarist selle aasta veebruarini ? on neist neljast suurima kogutulususega olnud just TeliaSonera. Svenska Dagbladeti andmeil on seda näitav aktsiakursi areng pluss sularahas makstav dividend suurenenud 30 protsenti.

TeliaSonera lähituleviku pilt Rootsis pole päris pilvitu, sellest anna tunnistust ka suur säästuprogramm. Pärast monopoli kadumist on juba kaks miljonit rootslast teinud valiku mõne teise operaatorfirma kasuks ja see tendents jätkub.

Suhteliselt skeptilised on TeliaSonera suhtes ka analüütikud. Investeerimispank JPMorgan alandas äsja oma ostusoovituse TeliaSonera suhtes neutraalseks, öeldes põhjenduseks, et tavatelefonivõrgu firma tulusid sööb järjest kasvav lairibavõrk.

Gartneri telekomianalüütik Katja Ruud leiab ajakirjas Computer Swe­den, et kui Telia­Sonera ei suuda kiiresti leida uut strateegiat, eriti uutele kasvuturgudele tungimisel, siis ei pruugi kaugel olla aeg, kui see üles ostetakse.