ISO sertifikaat aitab otsustada

ISO kvaliteedijuhtimissüsteemi standard esitab nõuded terviksüsteemile. Ettevõttes peab olema kirjeldatud kvaliteedijuhtimise süsteem, määratletud tõendusdokumendid ning nende haldamine, kvaliteedieesmärgid peavad olema mõõdetavad, toimima peab korralik siseinfo süsteem jms. Ettevõte peab pidevalt jälgima ja parandama oma kvaliteedisüsteemi toimivust ning lähtuma arendustegevuses mõõdetud kvaliteedist.

Teenindusettevõtte, sealhulgas logistikafirma ISO standard erineb tootva ettevõtte omast eesmärkide püstituse poolest. Kui tootvas ettevõttes saab näiteks määrata, et igast 100 tootest võib olla nõuetele mittevastav üks, siis teenuse kvaliteeti on mõnevõrra keerukam mõõta.

Teenusel ei ole reeglina küljes mingeid parameetreid (pikkus, laius vms), mille järgi otsustada, kas see vastab etteantud standardile. Teenuse kvaliteeti saab mõõta läbi teenuse tarbija rahulolu või läbi õigeaegsuse ehk kas teenust osutati tarbijale kokkulepitud ajal.

See on paljuski saavutatav saadetiste konsolideerimisega ning infrastruktuuri nagu terminalid, laod, laadimisseadmed jms tõhusama kasutamisega. Selliste näitajate nagu terminali käibekiirus, kaubaruumi kasutamiskoefitsient, stoppide optimeerimisnäitajad ja teiste jälgimine ja tulemuste põhjal järelduste tegemine võimaldabki turul konkurentsivõimelist teenust pakkuda.

Peale ülalkir­jeldatud näitajate võib alati kasutada ka üksikut olulist lõiku puudutavat mõõdikut. Näiteks kes meist poleks pahandanud mõne saadud arve üle, mis ei vasta kokkulepitule. Tavaliselt on teenuse või kauba pakkuja valmis viga tunnistama ning arvet korrigeerima, kuid selle raamatupidamises kajastamine on tülikas ? peale õige arve tuleb teha ka kreeditarve ning mõlemad raamatupidamisest läbi kanda.

Seepärast on hea jälgida näiteks kreeditarvete osakaa­lu ja selgitada välja põhjused, mis tingisid nende koostamise, ning viisi, kuidas selliseid vigu tulevikus vältida.q

Eesti Kvaliteediühingu andmeil kasutatakse Eestis peamiselt kolme kvaliteedi­standardit. Spetsiaalseid uuringuid ei ole küll tehtud, kuid EKÜ võtab aluseks statistika, milliseid juhtimissüsteemide standardeid Eestis on kasutatud.

ISO-sertifikaadid. Eestis sertifitseeritud ettevõtetele on kõige rohkem väljastatud ISO 9001 sertifikaate (ca 486), seejärel ISO 14001 keskonnajuhtimissüs­teemide sertifikaate (113), kolmandaks jääb OHSASi töökeskkonna ja -ohutuse ser­­tifikaat (11).

Kvaliteedijuhtimine ehk TQM. Raske öelda firmade täpset arvu, kuid arvesse võttes, et Eesti Kvaliteediau­hinna mudeli järgselt on oma juhtimissüstee­me lasknud hinnata mõnikümmend firmat, võiks see EKÜ hinnangul olla reaalne hulk ettevõtteid, kes TQMi meetodit rakendab. Kuid kindlasti on ka neid firmasid, kes tegelevad TQMi nõuetega, kuid ei osale konkurssidel ega deklareeri seda avalikult.

Kuue sigma mudel. Väga spetsiifilist juhtimissüsteemi rakendab Elcoteq Tallinn.

Autor: Toomas Udu