• OMX Baltic0,18%270,06
  • OMX Riga−0,8%868,9
  • OMX Tallinn0,01%1 713,32
  • OMX Vilnius0,42%1 057,61
  • S&P 500−0,61%6 052,85
  • DOW 30−0,54%44 401,93
  • Nasdaq −0,62%19 736,69
  • FTSE 1000,52%8 352,08
  • Nikkei 2250,16%39 222,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%105,58
  • OMX Baltic0,18%270,06
  • OMX Riga−0,8%868,9
  • OMX Tallinn0,01%1 713,32
  • OMX Vilnius0,42%1 057,61
  • S&P 500−0,61%6 052,85
  • DOW 30−0,54%44 401,93
  • Nasdaq −0,62%19 736,69
  • FTSE 1000,52%8 352,08
  • Nikkei 2250,16%39 222,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%105,58
  • 23.02.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaubavood kolivad veokitelt raudteele

Quinto on tarneahela juhtimise spetsialistide nõukogu (CSCMP) esimene asepresident ja töötab põhikohaga biotehnika ettevõtte Genentech Inc. ülemaailmse logistikajuhina. Globaliseerumisteemalise ettekandega esines ta veebruari alguses Tallinnas ja Põhjamaade suurimal logistikaseminaril Helsingis.
Vastab Mary-Lou Quinto
Millised on täna trendid Ameerika tarneahela juhtimises? Usun, et trendid on Euroopas ja Ameerikas sarnased. Suurim probleem on Ameerikas täna veomahu puudus. Paljud tootmised on USAst välja kolinud odavama tööjõuga riikidesse, peamiselt Aasiasse. See tähendab suurt koormust Ameerika sadamatele, eriti läänerannikul. Oleme saanud tooraine eksportijateks ja valmistoodangu importijateks.
Pidevalt jääb puudu veokijuhtidest ning mahud on end ammendamas ka raudteel, mida mööda kaup peamiselt ühelt rannikult teisele liigub. Seetõttu on pärast ELi laienemist huvitav näha, mis hakkab juhtuma. Ameerika on ju sama suur kui EL pärast laienemist ehk ühisosi ja sarnasusi peaks ette tulema.
Kas mahuprobleem on globaliseerumise tagajärg? Jah, see on üks probleemidest. Suur osa esmatarbekaupade tootmisest on riigist ära kolitud, mistõttu on kaubavood koondunud peamiselt lääneranniku sadamatesse, sest kaup tuleb peamiselt Aasia piirkonnast. See seab sealsed sadamad surve alla. Varem olid tootmised mööda riiki hajusalt laiali jaotunud ning kaup veeti klientideni jaotusvõrku pidi mööda riiki ja peamiselt veokitega. Süsteem oli rohkem tasakaalus. Nüüd on ainult üks liin idast läände, mis ajab tarneahelad tasakaalust välja.
Idaranniku rahvastikuarv on endiselt suur, mis tähendab, et kaubad peab läbi riigi ühelt rannikult teisele toimetama.
Kuidas te seda probleemi lahendada plaanite? Usun, et kaubavood liiguvad tagasi raudteele, sest see on pikkade vahemaade jaoks soodsaim ja säästlikem variant kaupade liigutamiseks. Viimase kümne aasta jooksul liikus transport veokitele, sest need on paindlikud ega ole seotud rööbastega.
Milliseid mõjusid näete globaliseerumisest Euroopale? Lääne-Euroopa kaotab pal­ju tehaseid Ida-Euroopale, euro saab olema tugev valuuta, see omakorda seab surve alla ekspordi, eriti esmatarbekaubad. Kõrgväärtuslikke tooteid, näiteks elektroonikat valuutakurss ei puuduta.
Firmad kolivad oma tootmised itta. Kas tulevikus kolitakse tootmised tagasi? Näeme segu. Esmatarbekaubad otsivad alati võimalikult madala tööjõukuluga riike. See piirkond võib olla ida ja Aasia, aga ei pruugi. Äridel on kombeks ettenäitajaid jälgida ning tootmised on soodsa tööjõuga riikidesse kolitud, sest keegi on seda ette teinud.
Ni?itooted aga ei liigu. Odavad mahutooted liiguvad alati soodsamatesse piirkondadesse, mõned liiguvad ka tagasi nn päritoluriiki. Tarbijad tahavad üha enam tooteid kiiresti kätte saada ning tooteid oma maitse järgi. See tähendab, et tootjad peaksid võimaldama variatsioone ja valikud, seda aga ei saa teha pika vahemaa tagant.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.12.24, 15:50
Consilium Optimum (Fastlink) käivitas 3 miljoni euro suuruse avaliku võlakirjaemissiooni 9% intressiga Leedu valitsusasutuse ILTE garantiiga
Leedu telekommunikatsiooniettevõte, UAB Consilium Optimum, mida tarbijad tunnevad Fastlinki kaubamärgina, käivitas 18. detsembrini kestva avaliku kolmeaastase võlakirjaemissiooni eesmärgiga kaasata 3 miljonit eurot, pakkudes investoritele 9% aastaintressi (ISIN code: LT0000411266, investment order cook code CSLSPO). Emissioon on tagatud ILTE 1,5 miljoni euro suuruse garantiiga.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele