Riia börsil noteeriti kääbusfirma

Põhjus, miks väikesed firmad börsile satuvad, tuleb Riia börsi kommunikatsioonijuhi Krista Grintale sõnul seadusest. Juveelitehas oli kuni 2004. aastani Riia börsil, siis pidi ta sealt seadusemuudatuse tõttu lahkuma. 2001. aastal leiti, et vabaturu nimekirja, kus olid noteeritud peamiselt erastamisjärgsed väikefirmad, ei ole enam vaja. Eesmärk oli toetada suurte firmade noteerimist börsil. Väikefirmade suuromanikud, kes olid erastamisjärgselt saanud ettevõtete üle kontrolli, pidid tegema 2003. aasta lõpus väikeaktsionäridele väljaostupakkumise.

Probleemid ilmnesid siis, kui suurosanikud hakkasid vältima väljaostupakkumiste tegemist väiksematele. Väikeaktsionärid jäid kehva seisu: erinevalt põhinimekirja firmade aktsionäridest ei olnud vabaturu firmade aktsionäridel enam võimalust vabaneda aktsiatest, mida nad olid kunagi erastamissertifikaatide eest soetanud. Mullu tekkis kõigil börsifirmadel kohustus võtta aktsionäride koosolekul vastu otsus börsile jäämise osas. Kui otsustati jääda, pidi firma noteeritama. Vastasel korral pidid börsilt lahkuda soovivad aktsionärid teiste käest aktsiad välja ostma.

Parex Panga analüütiku Arnis Celminsi sõnul erilisi kohustusi peale 5000 latise aastamaksu noteeritud firmadel ei ole. Tema sõnul võib lähiajal oodata sarnaste firmade tulekut börsile, kuna neil ei jää pärast aktsionäride üldkoosoleku otsust midagi muud üle.

Autor: Lauri Matsulevits