Küttekaableid kasutatakse vee- ja kanalisatsioonitorude, vihmaveerennide- ja torude, aga ka vedelkütuse torude kaitsmiseks.
Kaabli võimsus ja paigaldusviis sõltuvad kaitstava toru tüübist, läbimõõdust, asukohast ning torule paigaldatava isolatsioonikihi paksusest ja need määrab projekteerija. Mida suurema läbimõõduga toru ja mida õhem isolatsioonikiht, seda suurem peab olema küttekaabli võimsus.
Devi Eesti ASi tehnikadirektori Vahur Parve sõnul ei tohi torule paigaldatava püsitakistuskaabli jooksva meetri võimsus olla suurem kui 10 W/m. Võimsuse suurendamiseks paigaldadakse mitu paralleelset kaablit või asetatakse kaabel toru välispinnale loogetena. Kaabel kinnitatakse torule alumiiniumteibiga. Teip tagab kaabli tiheda kontakti toruga ja soojuse ühtlase peegeldumise torusse, väldib kaabli kokkupuutumist isolatsioonimaterjaliga, selle ülekuumenemist ning riknemist. Torude sisse asetatavad küttekaablid on valmistatud joogivee kvaliteeti mittekahjustavast materjalist. Eriti otstarbekas on torusisese kaabli kasutamine vanades majades ja suvilates, kus kaabli paigaldamine torude pinnale eeldab suuremaid lammutustöid.
Küttekaabli kasutamine on eelistatud meetod siis, kui on vaja kaitsta juba paigaldatud torustikke. Uute torustike rajamisel võib kasutada kasuktorusid ? eelisoleeritud ja küttekaabliga või selle sisestamiseks vajaliku sujutustoruga varustatud torusid. Raskete ehitustingimuste puhul on kasuktorude kasutamine sageli kõige odavam ehitustehniline lahendus.
Termostaadiga reguleeritavate kaablite puhul kinnitatakse toru kõige külmemasse kohta termostaadi andur. Üha enam kasutatakse aga nii torudes kui ka nende peal isereguleeruvaid küttekaableid, mille valmistamisel on küttekehana kasutatud pooljuhtivat polümeeri, mille takistus ümbritseva keskkonna temperatuuri tõustes kasvab ning küttekaabli võimsus väheneb. Õigesti paigaldatud kaabli kasutusaeg on 50 aastat.
Autor: Tiit Talpsep
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.