Keskmise palga tõus kergitab riigijuhtide kuusissetulekut - riigikogulastel märtsist, presidendil ja ministritel juba jaanuarist.
Kuna 2004. aasta viimase kolme kuuga kerkis keskmine palk 7704 kroonini, kergitab see märtsist ka riigikoguliikmete palka. Nelja keskmist palka teeniv parlamendiliige võib arvestada 2300kroonise palgatõusuga ehk hakkab 28 508 asemel 30 816 krooni kuus, kirjutab SL Õhtuleht.
Sotsiaaldemokraadist riigikogulase Jüri Tamme arvates oleks aga õiglane rahvasaadiku palk neljaks aastaks kindlaks määrata, mitte seda igal aastal kergitada.
Tänu palgatõusule hakkab Riigikogu esimees Ene Ergma märtsist teenima 46 224 ning aseesimees Peeter Kreitzberg ja Rein Langi asemele leitav sama asjamees 42 372 krooni. Komisjoni ja fraktsiooni esimehe palgaks saab 38 520 ning nende asetäitjatel 34 668 krooni. Palgale lisandub kuluhüvitisena vastavalt 11 556 ja 10 400 krooni ehk 30% palgast.
Parlamendi lihtliikme palgale lisandub aga 9245 krooni kuluhüvitist ehk kuu kogusissetulek kerkib 37 060 kroonilt 40 060.
Keskmise palgaga on seotud ka presidendi ja ministrite palk. Kuivõrd viimaste palka muudetakse kolme kuu takka, kerkis peaministri sissetulek juba jaanuaris 46 224 ja ministritel 42 372 kroonini.
Seitse keskmist palka teeniv president Arnold Rüütelgi saab uuest aastast rohkem raha - 49 147 asemel juba 53 928 krooni, millele lisandub 9829 asemel 10 785 kroonini kerkinud esindustasu.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.