Jõu peakorter

Tegelikult on ta juba käes, sest paljudele Eesti mootorratturitele tähistab hooaja algust igakevadine Helsingi motonäitus, mis sedakorda toimus juba veebruari esimesel nädalavahetusel.

Ka esimene kodumaine ?väljasõiduga? motoüritus ? Eesti Motomatkajate Klubi korraldatav Talveralli ? toimub märtsi alguses, seega üsna varsti. Lisaks näitab statistika, et kõige kõvemad müügikuud on motoäris märts-aprill, kui registrisse kantakse kõige enam uusi kaherattalisi.

Mida uut ja põrutavat leida võib? Valik on õnneks suur ja sobiliku mudeli puudumist oleks raske ette kujutada, välja arvatud juhul, kui nõudmiseks on ?vähemalt kaheliitrise mootori ja ohtra kroomiga ratas, millega võiks osaleda ringrajavõistlustel ja käia krossirajal hüppamas??.

Üks põnevamaid trende on seniste rattaklasside piiride ähmastumine ja erinevaid stiile segavate hübriidide teke. Seda tagant lükkavaks jõuks on mootorratta omamise ja sellega sõitmise eesmärkide mitmekesisemaks muutumine. Üha rohkematele on kaherattaline sõber pigem adrenaliini hankija ja stressi maandaja kui vajalik transpordivahend. See omakorda võimaldab tootjatel maiste probleemide asemel keskenduda lõbufaktorile ? pöörane kiirendus, vaid gaasipöördest tagarattasse tõusmine, ülihead pidurid, võimalus põlv vastu asfalti kurve võtta, vinge vaid V2-le omane ?harrikahääl?, mis iga mootoritest vähegi teadja südame kiiremini põksuma paneb, lahe ja agressiivne väljanägemine on märksa olulisemad müügiargumendid kui hea kaitse tuule eest, väike kütusekulu või mootori pikk iga. Ka on sportrataste kiire areng lükanud sõidu- ja kiirusomaduste lati ka muude kategooriate tsiklite jaoks kõrgele. Isegi kruiseriostjad eeldavad täna oma sõidukilt märksa enam kui piisavalt neete-kroomi, 30 hobujõudu ja trummelpidureid.

21. sajandi pahad poisid ei liigu kindlasti nõrga ja raske raua seljas, samas ei ole võimsa reasmootori kõrge kiunumine just eriti cool. Ristates superhääle ja väga hea pöördemomendiga moodsa suuremahulise V2 mootori sportratastelt pärit rehvide-velgede, hea vedrustuse ja korralike piduritega, saame enda käsutusse eriti kurja hääle, ülihea pöördemomendi ja superjuhitavusega ?lähivõitlusrelva?, mille seljas kõva sõidumees võib vähemalt linnatingimustes kiusata ka kõige kõvemate baikide omanikke. Püstine, ka suurekasvulisele sõitjale sobilik pisut ette kallutatud isteasend meelitab aktiivsele sõidule, korralik kallutusmaa ja head rehvid võimaldavad nautida kiiret kurvisõitu. Ilma gondliteta ratta parim paik pole muidugi kiirteel või ringrajal, sest üle sajase kiirusega räsib sõidutuul juba päris korralikult, ent Eestis lubatud kiiruste puhul on need sõiduriistad täiesti omas elemendis.

Kolm tuntud marki on sellised mudelid ka 2005. aastaks turule toonud.

Juba palju aastaid näitustel ja internetis tiirelnud kurja olemisega MT-01 jõuallikaks on 1,6-liitrise töömahuga V2. Jõuallikas pakub väga korralikku pöördemomenti (150 Nm) juba päris madalatelt pööretelt, ent harjumuspärasest erinevalt ei lõpe ta jaks keskmistel pööretel. MT jõuallikas pakub juba standardis 90 (tehaseosadega tuunitav kuni 130 hj-ni) äärmiselt tursket ja heas toitumuses hobust, mis on sõitja kasutuses pea alati, kui gaasikäepidet keerata. Vaid 240 kg kaal viitab tavapärasest teistsugustele tehnilistele lahendustele, olles poolsada kilo suurem kui uusimatel sportratastel. Yamaha kasutab MT reklaamimisel liigutust torque sports, mis iseloomustab selliseid sõiduriistu väga täpselt.

Selle tõsiste meeste mänguasja hinnalipikul seisev kuuekohaline arv algab 2ga.

Harley Davidsoni omanduses olevale Buellile kuulubki tegelikult selle rattatüübi ? suure V2 mootori, ent tänapäevase veermiku ja sportlike sõiduomadustega hübriidi loomise au. Buelli Euroopa mudelite hulgas vastavad Yamule kõige täpsemalt mudelid XB 9 ja 12. Väga lühike telje­vahe, minimalistlik kujundus ja kõvasti järele aidatud Harrika jõuallikad ? liitrine võimsusega 83 hj ja 1,2-liitrine võimsusega 100 hj. Huvitava detailina on väiksema Buelli kujunduses kasutatud poolläbipaistvaid plastosi paagi ja näidikuploki katteks. Buellide eripäraks on alati olnud mootori all paiknev tagavedrustuse element ja hiiglaslik, välisservast kinnituv esipiduriketas. Rõõmu ja isikupära rohkem kui rubla eest!

Rohkem kivikõvade oran?ide offroad- ja võistlusrataste poolest kuulus KTM tükib oma tuliuue 990 cm³ Superduke?i tänavarattaga selgelt uutele mängumaadele. KTMi enda ligi liitrisest V2 jõuallikast on välja pigistatud 120 hj. KTM on tuntud kerguse, radikaalse disaini ja kvaliteetse viimistluse poolest ning nii on ka nüüd ? ratas kaalub selle kategooria kohta väikesed 184 kilogrammi, näeb ka lähemal uurimisel kadedaks tegevalt hea ning agressiivne välja. See ratas ei jää kindlasti ka tõeliselt kõva sõidumehe oskustele alla!

Autor: Kullo Kabonen