Nälg!

Palju raskem on tabada iseennast poliitmissioonilt toidupoodi rivistunud konservide parlamendi ees seismas. Euroopat kattev statistika väidab, et keskmise poe 25 000 söödava-joodava kaloriesindaja asemele jookseb iga aasta tormi 20 000 uut kandidaati. Kobrutav kehakaal tegelikult reedab, kui printsiibitud ja kahe­palgelised oleme selles mängus, võttes hea meelega pistist piima-, saia- ja lihaparteide lettidelt. Ja meid moositakse korralikult ? iga Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni poolt arenguriikide näljahäda lappimisele kulutatud 1 dollari kohta annetavad lihava toiduriiuli sponsorid 500 dollarit täiskõhuga riikides nn turunduskuludeks. Ikka selle nimel, et säilitada või saavutada koht Marketiks nimetatud parlamendis.

Paradoksaalne statistika tunnistab nähtamatute niitide olemasolu. Nende abil on juba pikemat aega meiega hüpiknukkude teatrit mängitud. Nimelt kulutab keskmine pere täna napid kuus ja pool minutit õhtusöögile, kaasaarvatud toidu ettevalmistamiseks. Samas tervelt veerandi võrra pisema taldrikutäiega leppinud vanavanemad annetasid õhtueine altarile kaks ja pool tundi.

Sissejuhatus oli tegelikult ettekäändeks, et osutada ärilisele nõuandele ? esialgu küll USA näite varal. XXL-suurusega kirstude äri on pööraselt tulus! Ja äri, mida ei tasu teha: lennufirmad põletavad kasumeid reisijate liigse kehakaalu tõttu. Kehakaalu kasvu statistikale toetudes väidavad Ameerika lennuettevõtjad, et vaid ülekaalust tulenev lennukütuse ülekulu on samas suurusjärgus näiteks Tallinna aastaeelarvega. Huvitav millise statistikaga võiks välja tulla autotööstus?

Aga kes on süüdi? Vahest ameeriklane Raymond Albert Kroc, kes pani oma kodu panti ja kulutas kõik vaevaga kogutud säästud õigusele olla piimakokteilmikseri Multimikser USA ainuesindaja. Ühel heal päeval kuulis ta söögikohast kus olevat kasutusel kaheksa Multimikserit. Kohapeale minnes leidis ta eest toitlustusasutust juhtinud vennad Dicki ja Maci. Lisaks prae?nitsli lõhnale haistis Kroc potentsiaalselt head diili, sest kui selliseid söögikohti olnuks rohkem, poleks mikserimüügiga mingeid probleeme. Nii ta otse küsiski, kuidas vennad suhtuksid ideesse oma tegevust laiendada, juhul kui ta neid natukene näiteks mikseritega toetaks? Aasta pärast avatigi esimene uus söögikoht ning see kandis vennakeste perekonnanime ? McDonald?s. Kroc ostis vennad pool aastakümmet hiljem ärist välja 3 miljoni dollari eest. Täna on kurikuulsat nime kandvaid kiirsöögikohti 119 riigis kokku 26 000.

Osa toiduga patustamise süüst võime veeretada ka põuetaskust sulanud ?okolaadi avastanud Percy LeBaron Spencerile. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil olid esimeste radarite väljatöötamisel paljud teadlased tundnud kõrgesageduslike raadio­lainete soojendavat toimet. Kuid magnetroni kallal jännanud LeBaron Spencer sai taskusse sulanud magusat vaadates kohe aru, et nähtusel võib olla veel teisigi rakendusi. Huvitav, et maailma esimese mikrolaineahjuga pandi alus needusele, mis ilmselt kõiki maailma mikrolaineahjusid vähemalt korra kummitab. Esimese sammuna järgmisel hommikul ja puhta särgiga tööle rutanult lõikas LeBaron Spencer kastruli külje sisse augu ja asetas avausse laual olnud magnetroni. Potti pani aga toore muna. Mõni hetk hiljem tuli kolleeg uurima, mida sõjatööstusele allhankeid tegeva firma laboris tavatu kastruliga toimetatakse ja ei pidanud pettuma. Töös oli lõhkeseade! Muna lendas õhku otse õnnetu kolleegi näkku. Tühiste tagasilöökide kiuste sündis mikrolaineahi ja õhtusöögi valmistamine lühenes hoobilt.

Täna teame, et pelgalt sõnaga ?kiirtoit? me ennast patust vabaks ei lunasta. Kusagil on peidus sund, miks ostame toidukraami rohkem, kui vajame? Siia leiab süüdlase Läti päritolu USA immigrandi Sylvan Goldmani näol. Tema kontole võib panna punutud korvi kasutuselevõtu iseteenindavas kaupluses. See lihtne ostuabi osutus erakordselt edukaks ideeks, mille puhul tundus, et kaotajaid ei olegi. Ostjad tundsid rõõmu, et nad said väljavalitud asju riiulite vahel kurseerides ülevaatlikult kaasas kanda ja müüjad said aru, et nii ostetakse rohkem kaupu. Goldmani järgmine idee on hea näide, kui vähesest võib koosneda tõeliselt edukas innovatsioon. Elanud üle USA börsikrahhi ja järgnenud depressiooni, otsis ta ideed kuidas kliente veelgi rohkem kaupa ostma meelitada. Ning ta pilk jäi peatuma kokku­pandaval lamamistoolil. Peagi oli toolile rattad alla kruvitud ja istmele paigutatud suurem korv ning istme alla natukene väiksem ? sündis ostukäru!

Lühikese ajaga kujundasid kõik maailma kaubamajad oma elu nii ümber, et klient pääseks ostukäruga riiulite vahele. Ja siin ma nüüd seisan tühja kõhuga ? kartul, munad, või ja vorst juba olemas. Läheks õige ja vaataks, mida kulinaarias degusteeritakse

Autor: Kristjan Port