Sadulasse!

Ruila tallis on Araabia tõugu täku Garsoni boksi juures suurelt sildile maalitud hoiatava laadiga kiri: ?Garsonile tuleb enne süüa anda kui Germundile!? Vastasel juhul, nagu selgub, puhkeb Garsoni boksis korralik protest. Germund küünitab nina rahumeelselt külaliste poole. Garson hoiab distantsi ja eelistab seltskonda eemalt uudistada. Mõned minutid hiljem on Briti rohkem kui 200 aasta vanuse sadulafirma Barnsby esindaja Eestis ja Eesti ainus kvalifitseeritud sadulapassija Kristin Kerem Garsoni talli ette toonud. Garson peab poseerima fotograafile, seljas üks sadul kui näide halvasti istuvast sadulast. Käimas on tund aega kestnud sadulaloengu lõppvaatus.

Sadul Garsoni seljas, selgitab Kerem, on liiga suur, tasa­kaalust väljas ja vajub ette turjale. Kui sellise hobuse seljas olevasse sellisesse sadulasse üritaks tõusta ratsanik, vajuks ta hobuse turjal upakile, kaotaks tasakaalu ja Garson lennutaks ta tõenäoliselt kiirelt sadulast alla.

Ruun Winston demonstreerib samal ajal uhkelt ühte seljas õigesti istuvat sadulat. Garson kõõritab Winstonit silmanurgast, kui viimane kepsakalt ümber fotograafi tiirutab. Tundub, et ilmse nördimusega, kõigile peaks ju selge olema, et väärikale hobusele valesti istuvat sadulat selga ei panda.

Sadula ülesanne on passitada omavahel kokku hobuse ja inimese erinev anatoomia ja teha ühised kokkupuutepunktid mõlemale võimalikult mugavaks. Hea sadul aitab ratsanikul sirgelt sadulas istuda ja hobust juhtida, hobune omakorda saab takistusteta ja loomulikult liikuda ? sedavõrd loomulikult, kui see ratsanikuga üldse võimalik on.

Õige sadul jaotab hobuse seljal ühtlaselt ära ratsaniku raskuse, on kõikjal tasakaalus ja ei puutu üheski punktis vastu hobuse selgroogu. Halb sadul tähendab hobusele umbes sama kui inimesele suur seljakott sellesse suvaliselt paigutatud telliskividega.

Sadulal ja sadulal on suur vahe. Kvaliteetsadulad, nagu näiteks Barnsby, Stübben, Courbette või Passier, on kvaliteetsest nahast, suures osas käsitöö ja ratsutamise alal võhiku jaoks võrreldavad näiteks mõne väärika kingafirma toodanguga ? Redwood, Tod?s, Silvano Lattanzi. Märksõnadeks mugavus ja kvaliteet. Hõõruva kingaga teatavasti kaugele ei jõua, on ka suur vahe, kas tegemist on täis- või kunst­nahast jalavarju, nahk- või kunsttallast kingaga.

Sama on sadulatega. Korralik sadul on nahast, sobitatud konkreetse hobuse ja ratsanikuga ning vastab täpselt eesmärgile, milleks sadulasse istutakse. Ehk siis, kas on plaanis hüpped, koolisõit, trikitamine või hoopis üks mõnus kolmepäevane ratsamatk. Igal suuremal sadulatootjal on iga sadulatüübi juurde pakkuda kümneid erinevaid mudeleid, mis varieeruvad istme sügavuse, sadula­hõlmade lõike ning põlve- ja säärepolstrite suuruse, kuju ja asetuse osas. Ratsutajad räägivadki, nagu automarkide puhul, kas nad sõidavad näiteks Mary Kingi (Barnsby kolmevõistlussadul), Tristani (Stübbeni koolisõidusadul) või Wintec 500ga (Winteci üldsadul). Lisatähis S tähistab sadula juures seda, et tegu on hüppesadulaga, D tähistab koolisõidusadulaid, VSS on üldsadul, millega sobib ka hüpata, VSD on üldsadul, millega tehakse ka koolisõitu.

Eestis on enamasti kasutusel Läti ja India päritolu sadulad, sünteetilistest on levinuim Winteci toodang. Läti ja India sadulseppade toodangut on Veskimetsas tegutseva sadulameistri Alar Õunmaa töökojas parandamist ootamas hulganisti. Ühtegi kvaliteetsadulat Õunmaa töökojast aga vähemalt praegu ei leia. Odava sadula puhul võib juhtuda, et peale hüpet tuleb viia sadularaam parandusse. Kvaliteetsadulal kulub lõpuks ehk lihtsalt nahk ära. Barnsby koolituse saanud sadula­passija Kristin Kerem peab nentima, et Eestis on mitmeid hobuseid, kes on sunnitud kannatama halvasti istuva sadula all. Tavalised hädad, mis valest sadulast tulevad, on mahahõõrutud karv, lihasekrambid ja paistetused. Hobune võib tõrkuda hüppamast või jalgu ette sirutamast. Kristin üritab hobuseid ja nende omanikke igati aidata, sõites selleks tallist talli, vaadates üle hobused ja andes soovitusi, mida annaks teisiti teha. Kristin jälgib peamiselt kuute erinevat nüanssi, esiteks hobuse selga, siis hobuse turja kuju, looma vanust, hobuse tõugu ja sellest tulenevaid füüsilisi iseärasusi, hobusele omast liikumis­viisi ja ratsaniku suurust, tema kehakaalu, jalgade pikkust ning ala, mida ta harrastab. Nende andmete põhjal valitakse siis välja õige sadul ? kui sellist laos pole, lastakse see teha.