Sajad tööturuametnikud võivad töötute euroraha käsutamisest ilma jääda

Tegemist on poolega üle 400 miljoni krooni ulatuvast euroabi programmist, mis on mõeldud töötute koolitamiseks ja nõustamiseks. Selle abiraha jagamise efektiivsust on raske kontrollida ja abirahast saavad suure osa ametnikud ise kas projektide kirjutamise, nende juhtimise ja koordineerimise või nõustamise eest.

Rahandusministeerium peatas paar nädalat tagasi euroraha väljajagamise tööturuameti allüksustele tööhõiveametitele põhjusel, et nii raha saajad kui ka selle jagajad kuuluvad ühte organisatsiooni. Rahandusministeeriumi soovi kohaselt saatis tööturuamet sel nädalal kirja justiitsministeeriumile, kes peaks raha jagamise õigsuse kohta otsuse langetama järgmisel nädalal.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Kalle Kuke sõnul analüüsitakse, kas tööturuamet ja tööhõiveametid on ikka piisavalt eraldiseisvad ja sõltumatud üksused. ?Üldjuhul on kohalikud asutused ühe või teise riigiasutuse struktuuriüksused, mitte iseseisvad riigiasutused. Ühese seisukoha saamiseks palusime õiguslikku arvamust justiitsministeeriumilt.

Lisaks tuleb lahendada arusaamatused lepingutega, mille tööturuamet on sõlminud tööhõiveametite nimel,? selgitas Kukk. Praegu on peatatud kahe tööhõiveametiprojekti maksetaotlused summas 310 791 krooni.

Justiitsministeeriumi jaatava vastuse korra algavad väljamaksed uuesti. Eitava puhul aga võib käivituda must stsenaarium ja sotsiaalministeerium peab otsustama, mis saab tööhõiveameti projektidest edasi. Uue konkursi korral takerduks euroraha jagamine aastaks.

Viimaseid päevi sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerina töötav Piret Lilleväli probleemi ei näe ja tema sõnul on ametid lahus ? eraldiseisvad juriidilised üksused. ?Piir on küll ähmane, kuid formaalselt on nad eraldiseisvad,? selgitab Lilleväli. Tema sõnul on rahandusministeerium liiga noriv.

?Need projektid osalesid konkursil ja sõltumatud eksperdid tegid otsuse. Pealegi paljud nii tööturuameti kui ka tööhõiveametite projektid ei pääsenud läbi,? sõnas Lilleväli. Võimalust, et projektid peatatakse, tema sõnul pole.

Tööturuameti direktori ülesannetes oleva Katri Targama sõnul on viivitused rahaga mõistetavad. ?Kuna tegemist on nii tööturuameti kui ka kõigi teiste asjaosaliste esimese rakendusperioodiga ja sisuliselt esimese tegevusaastaga, siis on kindlasti mitmeid asju, mida võiks teha paremini või koguni teisiti,? selgitas Targama.

Paar kuud ilma juhita olnud tööturuametis on raha kinnikeeramine sünnitanud ametnike tasandil aga suuremat sorti vandenõuteooria. Inimesed on ärevil ja räägitakse majas ringi liikunud allkirjata memost, kus viidatakse võimalikule sihtasutusele, mis võtab tööturuametilt euroraha käsutamise üldse ära.

?Kohe, kui leitakse tööturuametile uus, õigete poliitiliste vaadetega juht, teeb ta otsuse, et kõik projektid peatatakse, tulevad uued konkursid ja raha hakkab jaotama sihtasutus,? lausus üks anonüümsust palunud tööturuametnik. ?See aga võimaldab hõlpsasti suunata raha vasakule ? äriühingutele, MTÜdele, kellel on õige poliitiline taust. Varsti on tulemas valimised ja sellega saaks lõigata poliitilist profiiti.?

?Ei tahaks küll olla dramaatiline, aga ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui projektid peatatakse. Võistupakkumised ja riigihanked, kõik need on meie poolt välja kuulutatud ja projektid käivad,? rääkis 25miljonilise projekti saanud Lääne-Viru tööhõiveameti juht Inna Erik.

Ta lisas, et projektis on hõivatud 1060 töötut ja esmakordselt on saadud inimesed maalt õppima. Hetkel ootavad nad 1,3 miljoni krooni väljamaksmist.

Eriku sõnul on pidevalt olnud õhus küsimus, justkui elaksid tööhõiveametid ELi rahast ja see on kasulik ka sotsiaalministeeriumile, sest see võimaldab kokku hoida eelarveraha.

?Osaliselt on see tõsi, sest projektid tõid meile juurde täiendavaid vahendeid. Terve möödunud aasta kasutasime eelarveraha tunduvalt vähem. Aga mis selles pattu on, kui raha Euroopast tuleb,? küsis Erik.

Eeliseid MTÜde ees ta ei näe muus kui pädevuses. ?Meil on see kahtlemata suurem kui MTÜdel,? põhjendas ta.