Üks vaimuga ülikool ? Edinburgh

Edinburghi ülikool asutati 1582. aastal ?otimaa kuninga James VI kuningliku hartaga ? tolle aja kohta oli see julge ja ootamatu samm, sest tavaliselt oli ülikooli rajamiseks vaja paavsti luba. Suurbritannia territooriumil oli see neljas ülikool, Inglismaal tegutsesid tol ajal Oxford ja Cambridge, ?otimaal veel ka Saint Andrews. Tolleaegses keskkonnas sõltus enamik ülikoole kiriku rahakotist, Edinburghi ülikooli muutis aga eriliseks ka tõsiasi, et see oli esimene kõrgkool, mida rahastas linnanõukogu.

Ülikooli asutamisega ei kerkinud linna siiski uhkeid koolihooneid ? õppetöö toimus alguses kitsukestes ja äärmiselt ebasanitaarsetes tingimustes. Siiski, kuna kooli populaarsus kasvas aasta-aastalt, hakati 18. sajandil välja ehitama ülikooli campus?t. Selle suure töö eesotsas seisis üks tolleaegseid kuulsamaid arhitekte, ?otlane Robert Adam, kes oli ka ise kooli vilistlane. Tema kuulsaimaid töid on praegune ülikooli Old College (vana kolled?), mille nurgakivi pandi 1792. aastal.

Need olid Euroopas ärevad ajad ? Prantsuse revolutsioon ja sõjad neelasid suure osa rahast ja seepärast kerkis hoone aeglaselt. Alles 1815. aastal saadi parlamendilt nii palju raha, et hoone võiks lõpuks valmida, kuid kuna Adam oli selleks ajaks juba manalateele läinud, korraldati uue arhitekti leidmiseks avalik konkurss. Selle võitis nooruke ? vaid 25aastane ?, kuid üliandekaks peetud William Playfair. Playfair arendas Adami jooniseid edasi, muutis neid ajakohasemaks, lihtsamaks ? ja ka tunduvalt odavamaks. Üks tema meistriteoseid on ülikooli raamatukogusaal ? Library Hall. Praegu seal enam raamatuid ei hoita ? kogu koliti 1960ndatel George?i väljakul asuvasse raamatukoguhoonesse, kuid siiani korraldatakse seal tähtsaid loenguid, õhtusööke ja vastuvõtte.

Old College sai valmis 1840. aastal. Aga aastatega oli tunduvalt kasvanud ka üliõpilaste ja õppejõudude arv, nii et uus uhke hoone ei suutnud neid kuidagi ära mahutada. Järgnevatel aastakümnetel kerkis linna rohkelt ülikoolihooneid, nõnda kasvas ja kerkis kool koos linnaga ja sulandus sellesse.

Praegu on ülikool juba ammu kesklinna piiridest välja imbunud, ulatudes oma erinevate kolled?ite ja teadushoonetega ka kaugematesse äärelinnadesse. ?Edinburghi linn on hästi vaimne,? ütleb Pille Petersoo, ülikooli sotsioloogiaosakonna järeldoktor.

Pille tutvus kohaliku tudengieluga esmakordselt 1998. aastal, kui ta pärast Tartu Ülikooli lõpetamist ja aastast Eestis töötamist Briti Nõukogu Cheveningi stipendiumiga Edinburghi rahvuslusuuringuid tudeerima tuli. Saanud siit magistrikraadi, naasis Pille mõneks ajaks Tallinnasse ning tuli siis 2000. aasta sügisel uuesti, seekord sotsioloogia doktorikraadi tegema. See sai kaitstud eelmisel aastal ning pärast seda asus ta ülikoolis teadurikohale. Edinburghis veedetud aastate jooksul on Pille õppinud ja töötanud mitmete oma eriala tipptasemel õppejõudude käe all, samuti on tal õnnestunud kuulata erinevate maailma mastaabis tuntud teadlaste külalisloenguid.

Edinburghi ülikoolil on väga hea maine, seepärast käivad siin meelsasti teadus-, kultuuri- ja poliitikaprominendid. Näiteks veebruari alguses oli tudengitel võimalus kohtuda USA keskpanga presidendi Alan Greenspaniga, märtsis toimub maailmakuulsa lingvisti Noam Chomsky loeng ? juba teine viimase aasta jooksul. Tartus selliseid nimesid naljalt kuulata ei õnnestu ? ja kui kristalselt aus olla, siis tegelikult on see raske ka Edinburghis. Chomsky loenguks on kõik kohad juba mitu kuud ette kinni pandud ning rahvast pungil saali on keeruline kedagi juurde mahutada.

Pillele imponeerib teadustöö kõrval ka siinne seltsielu. ?Siin on uskumatult palju igasugust klubilist tegevust ja omavahelist läbikäimist,? kiidab ta ülikooli üldist vaimsust. Ülikoolis on teisigi eesti doktorante, nii et ka eestikeelne seltsielu ei puudu. Muidugi ei saa mainimata jätta festivalilinna Edinburghi vilgast kultuurielu.

Ülikooli praeguseks rektoriks on Briti poliitik Tam Dalyell, kuid siinkohal peab mainima, et ?oti ülikoolides on rektoriamet rohkem esindusülesanne ? post, kuhu tudengid valivad mõne imposantse ja auväärse isiku. Kooli rektorite seas on olnud teisigi väga prominentseid poliitikupäid ? endised peaministrid William Gladstone, Stanley Baldwin ja isegi Winston Churchill isiklikult. Eesti mõistes traditsioonilisi rektori ülesandeid täidab siin principal.

Ka ülikooli vilistlaste seas on hulganisti kuulsaid nimesid. Charles Darwin, Sir Arthur Conan Doyle, Sir Walter Scott ja Robert Louis Stevenson ei vaja ilmselt tutvustamist. Lisaks neile on Edin­burghis tudeerinud aga ka ajaloolane-filosoof David Hume, keemik Joseph Black, arstiteadusest tuntud Joseph Lister ja James Simpson, moodsa geoloogia isa James Hutton. Pisut hilisemate nimede seast leiame Suurbritannia rahandusministri Gordon Browni ja endise välisministri Robin Cooki, samuti endise Briti salaluure MI5 direktori Stella Rimingtoni, BBC tuntud väliskorrespondendi Allan Little?i, kirjanik Ian Rankini, NASA astronaudi Piers Sellersi ja veel palju teisi kuulsaid tegelasi. Hetkel kirjandusmaailmas laineid lööva sarja ?Esimene daamide detektiiviagentuur? autor Alexander McCall Smith on Edinburghi ülikooli meditsiiniõiguse professor.

Edinburghi ülikooli teadlaste ja vilistlaste nimekiri võib uhkustada ka üheksa Nobeli preemia laureaadiga ? kolm neist on selle kõrge teaduspreemia pälvinud meditsiinivallas, kolm füüsikas, kaks keemias ja üks majanduses.

Autor: Aet Süvari