Kuigi eile kõnelesid riigijuhid kaitsevõime tähtsusest, kärbib rahandusministeeriumi kava järgmise viie aastaga kaitsekulusid ligi 1,4 miljardit krooni.
«NATO liikmena peame panustama ühiskaitsesse ning oma riigi kõrval olema valmis kaitsma ka teisi liikmesriike,» ütles president Arnold Rüütel eile Estonia teatrimajas. «Ei ole kahtlust, et riigikaitse on valdkond, kus eesmärgid, juhtimine ja vastutus on omavahel seotud ning peavad olema üheselt ja pikaks ajaks määratletud.»
Ka kaitseväe juhataja admiral Tarmo Kõuts kutsus eilses paraadikõnes hindama lepet hoida kaitsekulutused kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kirjutab Postimees.
«Küllap on alati kiusatusi suunata raha mõnda, hetkel päevapoliitiliselt valulikumasse valdkonda,» tõdes Kõuts. «Kuid need kaks protsenti ei ole lihtsalt kindel ühik maksumaksja rahast, vaid see on ka meie usaldusmõõde liitlaste ees.»
Uue riigieelarve kava koostav rahandusministeerium vähendab aga kõigi riigiasutuste tegevuskulusid tänavusega võrreldes kuni neli protsenti. Kärbe viib kaitsekulutuste osakaalu SKTst 1,69 protsendini.
«Teie ministeeriumi 2006. aasta piirsumma arvutamisel on jälgitud, et ministeeriumi eelarve osatähtsus SKTs säiliks 2005. aasta tasemel,» teatasid kaitseminister Jaak Jõerüüdile rahandusminister Taavi Veskimägi ja kantsler Aare Järvan.
Juhul kui kava läbi läheb, vähenevad aastatel 2006-2010 kaitsekulud kokku 1,4 miljardi krooni võrra ja mullu valitsuse heakskiidu saanud kaitseväe arengukava tuleb uuesti teha.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.