Liidri paneb tegutsema sisemise kontrolli tunnetamine

TPÜ psühholoogiaosakonnas läbi viidud juhtimisstiilide hindamisel selgus, et Eesti juhtide arvates on neile iseloomulikum just sisemise kontrolliga ehk ümberkujundav juhtimisstiil. Sellised juhid uskusid rohkem, et edukus sõltub nende endi pingutusest.

Tehingulise stiiliga juhid kaldusid oma tegevuste tagajärgede põhjusi omistama välistele teguritele, nagu teised isikud ja ebaõnn. Selline juhtimisstiil oli omasem vanematele ja staa?ikamatele töötajatele, aga ka naisjuhtidele.

Töötajad eelistavad reeglina koostööd sisemise kontrolliga juhiga, kes neid inspireerib, vaimselt ergutab ning individuaalselt läheneb. Karistamine ei pane reeglina inimest rohkem pingutama, küll aga kiitus.

Ühes juhis on reeglina esindatud nii ümberkujundav kui ka tehinguline juhtimisstiil. Küsimus seisneb selles, kumma stiili osakaal tema käitumisharjumustes on suurem.

Samuti pole äärmuslikku ümberkujundavasse juhtimisstiili kalduv inimene sugugi igas firmas edukas juht. Edu sõltub paljuski juhi oskusest tajuda ümbritsevat keskkonda ning valida olukorrale sobivaim käitumisviis.

Juhid tunnetavad reeglina alluvatest enam sisemist kontrolli oma töö üle. Samuti on juhid keskmiselt oma tööga rahulolevamad kui alluvad.

Kõige rohkem tunnetavad välist kontrolli riigiametnikud. Võimalik, et ametniku töö ongi rohkem mõjutatud väliste tegurite poolt, sest loovuse ja innovaatilisuse võimalused on piiratumad. Selline väljastpoolt täpselt reguleeritud töö sobib omakorda vaid kindlale isikutüübile.

Kaks kolmandikku kõikidest küsitletutest oli kindel, et juhi käitumine mõjutab oluliselt töötaja sooritusedukust. Näiteks mõjuvad töötajatele ergutavalt ümberkujundavale juhtimisstiilile iseloomulikud tegevused nagu juhi toetus, innustus, tagasiside.

Uurimistulemusena leiti, et need alluvad, kes tajuvad oma juhti ümberkujundava stiili esindajana, on oma tööga märgatavalt rahulolevamad.

Töötajate rahulolematus oli kõrgem nende alluvate hulgas, kelle hinnangul oli nende vahetule juhile omane põhiliselt tehinguline juhtimisstiil.

Seega on üks võimalus alluva tööle pühendumist suurendada talle suuremat otsustusõigust ja kontrollitunnet delegeerides.

Kindlasti võiksid juhid tähelepanu pöörata faktile, et alluvatele võib nende juhtimisstiil paista hoopis teistsugune kui neile endile.

Uuring näitas olulisi erinevusi alluvate ja juhtide endi hinnangutes juhi käitumisele. Selgus, et juhtide arvates kasutavad nad tunduvalt rohkem ümberkujundavat juhtimisstiili, kui alluvatele välja paistab.

Erinevus ilmnes ka alluvate ja juhtide nägemuses tehingulise stiili suhtes. Kuid nüüd oli lahknevus vastupidine: tehingulist stiili kasutavad juhid eeldavad, et neil on sellele omast käitumist vähem, kui alluvatele paistab.

Oluline on teadvustada seda, et alluvad on pigem mõjutatud muljest, mille juhi stiil neile jätab. Selle mulje loomiseks loeb vähe, kuidas juht enda arvates käitub.

Seega tasub igal juhil tõsiselt järele mõelda, millisena töötajad teda tegelikult tajuvad.q

Autor: Kadi Liik