Madalate palkade asemele kõrge konkurentsivõime

Teenuste, kaupade, kapitali ja tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidu piires pole kunagi vabastanud turuosalisi siseriiklike reeglite täitmisest. Näiteks alkohoolsete jookide tootja või maaletooja peab arvestama liikmesmaade reklaamiseadustega. See, mis Eestis täna lubatud, on Soomes keelatud. Niisama elementaarselt tuleb täita siseriiklikke ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kokkuleppeid palkade alamäära kohta konkreetses riigis.

Pole tõenäoline, et lähiajal tuleks kõne alla näiteks ehitajate või veokijuhtide üle­euroopaline alampalk. Heaolu tase ja majanduslikud võimalused on selleks regiooniti ja erialati liiga erinevad. Mõistagi ei sõltu palgakäärid vaid ettevõtja tegevuse tulususest. Oluline roll on ka ametiühingute tugevusel.

Kuni tööandjate, ametiliitude ja valitsuse sotsiaalne dialoog kiratseb, makstakse Eestis edaspidigi sama töö eest vähem kui mujal ELis. Pole loogiline, et edukad ELi riigid hakkaksid Eestit järele ootama. Vastupidi ? meie professionaalid meelitatakse enda juurde ära, nagu meditsiinitöötajate ja bussijuhtidega juba ongi juhtunud.

Põhjamaade töölisliidrid on meile selgelt öelnud: olete meie tööturule oodatud, kuid tingimustel, mis kehtivad meilegi. Rootsi valitsusjuht toonitas veebruari alguses: oma heaolust me ei loobu. Miks peaksidki?! Läbirääkimiste ja palgapoliitika abil on Põhjamaades jõutud sissetulekuteni, kus ka lihttöötegija saab minna perega välja sööma, kinno, spordisaali, välisreisile. On häbiasi, et paljudel töötajail Eestis piisab palgast vaid hädapärase söögi ostmiseks ja peavarju eest tasumiseks.

Ei saa salata, et meie töö­tegijaid ja ka ettevõtjaid ahvatleb võimalus minna kõrgema palgatasemega riikidesse turgu solkima. Kuidagi teisiti ei saa palgadumpingut nimetada. Ja ei tasu siis imestada, et ametiühingud hakkavad oma tööturgu kaitsma. See­juures täiesti seaduslikult.

Või kuidas peaksid Äripäeva meelest toimima Eesti ameti­ühingud, kui Eestisse tuuakse ühel hetkel tuhandeid võõrtöölisi, kes on valmis tegema tööd näiteks 1000 krooni eest kuus? Meil kõigil ? valitsusel, tööandjatel ja ametiühingutel, kodanikel, lasub kohustus oma inimesi ja nende elustandardit kaitsta. Vaid nii saab kaitsta riigi konkurentsivõimet. Seepärast olid sotsiaal­demokraadid vastu valitsuse esitatud välismaalaste seaduse muutmisele. Ühtaegu ootan huviga, kuidas uus välisminister Rein Lang saab hakkama Äripäeva nõudmisega: võidelda põhjamaade ametiühingutega, kui need nõuavad riigis kehtivate kollektiivlepingute järgimist.

Targem oleks üritada kokku leppida tegevustes, mis aitavad riiki ja rahvast paremini edasi viia, kaitsevad ja arendavad tööturgu ja ettevõtete konkurentsivõimet. On kahtlane, kas võitlus madalate palkade eest Euroopas meile tulu toob. Mida väärtuslikumat toodet me valmistame, seda raskem on seda teha madala palga eest. Lootes madalale palgale, jäävad kiratsema teadus, tehnoloogia, arendustegevus. Ja teised liiguvad meist mööda.

Selle asemel, et võidelda tuuleveskitega, tuleks alustada iga-aastastest erinevate tegevus­alade palgalepingutest, mis tagavad töötegijale kindlustunde ja muudavad töötamise Eestis atraktiivseks ka noortele. Tuleks vabastada erisoodustusmaksust kulutused tasemekoolitusele ja vabaharidusele, suurendada kutsehariduse pea­raha, toetada riiklikult praktika­kohtade loomist, arendada majandusdiplomaatiat. Vaid nii jõuavad meie ettevõtted Euroopa ühisele turule.

Kõik see eeldab koordineeritud tegevust välis- ja majandusministrilt, ametnikelt ja diplomaatidelt, Eesti tööandjatelt ja ametiühingutelt.

Autor: Kadi Pärnits