Suhtlemispsühholoogia õppejõud Salli Põldvere rääkis ülikoolis tudengitele: ?Sinu väärtus ei sõltu sellest, mis teised sinust arvavad.? See mõte tundus mulle siis ja tundub ka praegu erakordselt arukana. Aga see ei tähenda, et ma aastaid hiljem ikka veel enesega ei maadleks, et seda uskuda.
Eestlastel on hirm. Paljud meist võiksid olla ettevõtjad, riigijuhid ja liidrid. Kuid me ei julge, sest me peame riskima ja võime ebaõnnestuda. Taevake, kus on siis selle häbi ots!
Tõsi on aga see, et ?häbi ots? on seal, kus meie läbikukkumistest saab kogemus ja sealt edasi edu. Me takistame ennast hirmuga, et ebaõnnestumine on midagi erakorralist ja ainult meid puudutav. Hoopiski mitte! Sellest on kirjutatud raamatuid, kuidas edukad ja rikkad on elult kolki saanud. ?Ebaõnnestumine on inimkonna kõige alahinnatum ressurss,? on öelnud Steve Young, teose ?Äärmiselt edukate suured ebaõnnestumised? autor.
Mitmed tuntud edulood on uuesti alustamise lood. Pepsi-Cola on kolm korda pankrotti läinud. Suurbritannia peaministri Winston Churchilli ja USA presidendi Abraham Lincolni elulugudest võib leida mõndagi lohutavat. Lincoln kaotas kaheksad valimised, läks korduvalt äriga pankrotti ning sai 27aastaselt närvivapustuse. Isegi Einstein ei saanud esimesel katsel ülikooli sisse.
Eesti pole muidugi ainus koht, kus inimestelt riskimise isu ära on võetud. Näiteks Walesi Juhtimisnõukogu juht Ian Rees on tunnistanud, et ka Suurbritannias ei ole ebaõnnestumine viisaka seltskonna jututeemaks. Ometi on risk edu hapnik, märgib Rees.
Ta toob eeskujuks USA, kus läbikukkumistest rääkimine on loomulik. USAs Äripäeva korrespondendina töötades võin seda kinnitada. Küsimusele ?Aga kas sa kunagi ebaõnnestunud pole?? vastates räägitakse tihti oma valusatest kogemustest isegi teatava uhkusega.
Põhja-Iirimaal aga lükati veebruari alguses käima programm ?Veel üks võimalus? (Second Chance Programme). ELi abiraha toel aidatakse äris läbikukkunutel nullist pihta hakata, sest eeldatakse, et nad on raskustest midagi tarka õppinud. Hiljuti muudeti Briti äriseadustikku, tehes pankrotti läinud ettevõtjatele uuesti alustamise kergemaks, kuigi samas karmistati ka karistusi korduva pankroti eest. Karmide pankrotireeglitega Eesti võiks sellest õppida.
Seaduste kõrval peavad muutuma kultuur ja hoiakud. ?Pole midagi karta peale hirmu enda,? ütles USA president Franklin Roosevelt oma kuulsas ametisseastumise kõnes 1933. aastal.
Sama sõnumit kannab ka raamatukangelane Harry Potter, kes kardab ka kõige rohkem hirmu. Kui juba Harry Potter jutuks tuli ? selle ikooni looja J. K. Rowling, Suurbritannia rikkaim naine, oli kümme aastat tagasi lahutatud ja rahata üksikema, kelle tulevast bestsellerit kirjastused avaldada ei tahtnud. q
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.