Väikeettevõtlus kui elustiil kaob

Postimees tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringut, mille kohaselt eelistab ligi kaks kolmandikku eestlastest palga­tööd ettevõtlusele. Tegemist on epohhi loova uuringiga, kuna seni elas ju müüt eestlaste suurest ettevõtlikusest. Meenutagem: kas ei räägitud üheksakümendate algul eestlastest kui rahvast, kes eelistab oma värkstuba ja ettevõtja staatust palgatööle. Ja nüüd järsku oleme muutunud töövõtjateks.

Esiteks tuleb tunnistada, et kui ka üks kolmandik inimestest soovib tegeleda ettevõtlusega, siis on see ülimalt hea näitaja. Loetakse ju ettevõtlike inimeste osakaaluks keskmiselt kümme protsenti rahvastikust. Kuid fakt on ka see, et ettevõtlusega tegeleda soovijaid on viimastel aastatel tunduvalt vähemaks jäänud. Ettevõtlus kui elustiil kaob.

Ettevõtluse kui elustiili kadumise taga on riigi majanduspoliitika. Nähakse ju ettevõtjatena meil peamiselt ainult neid, kes loovad töö­kohti ning investeerivad kümneid või sadu miljoneid kroone. Näide: algajale väikeettevõtjale mõeldud tugimeetmeid võib Eestis üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kaks peamist on EASi pakutav alustavate ettevõtjate stardiprogramm ning tööturuameti toetus ettevõtluse alustamiseks.

Neist kahest etem on vaieldamatult ettevõtjate stardiprogramm, kuna sealt on võimalik toetust saada kuni 160 000 kr. Nüüd on aga võtnud EAS suuna sellele, et stardiabi jaotamisel eelistatakse vaid n-ö jätkusuutlikke ettevõtteid, mis loovad ka ohtralt töökohti. Ainult oma pere liikmetele tööd ja leiba andvate väikeste firmade võimalused programmis osalemiseks seega kahanevad.

Kuid olgem ausad, maal ja väikelinnades valdavalt väikeettevõtlusega tegeldaksegi, sest peamine eesmärk on oma pere ära toita, ilma et peaks kuhugi suuremasse linna kolima. Kuna EAS on riigi käepikendus ettevõtlusmaastiku kujundamisel, siis on riigi sõnum üks: ettevõtluseks loetakse Eestis ainult suurt ettevõtlust.

Eesti muutub aasta-aastalt järjest rohkem ülereguleeritavaks, kus pidevalt ilmub kõikvõimalikke keelavaid-piiravaid määrusi ja seadusi. Ma ei nuta taga 90ndate alguse kauboikapitalismi, kuid praegune reguleeritus hakkab ületama taluvuse piire. Nii kurioosne, kui see ka pole, ei näita keeldude tulv midagi muud kui riigi haldussuutmatust, sest lihtsam on vorpida uusi reegleid kui kontrollida olemasolevate täitmist.

Kõik need asjaolud kokku annavadki tulemi, kus kergem on olla palgatööline. Paraku on eestimaalased vaieldamatult siiski ettevõtlikud inimesed ja tahavad võtta ka palgatööst maksimumi: tuhanded inimesed lähevad palgatööle kas Soome või Inglismaale selle asemel, et teenida siin 3000-4000 krooni kuus. Sellega kaotame paraku aga me kõik.

Autor: Sander Silm