Välismaine omanik maksab rohkem

Omaette klassi moodustavad suuremad välisosalusega ettevõtted, kellel on valmisolek maksta tippjuhile kõrgemat palka kui kohaliku kapitaliga firmad. Tavaliselt põhjendatakse, et sarnaste firmade juhtimine Saksamaal, Soomes või Eestis nõuab ühesugust vastutust. Nii võib Eesti ja välismaa omanikega ettevõtete juhtide kompensatsioon erineda 25?40% võrra.

Samas ei tasu unustada, et nõudmised nende firmade tööle on reeglina suurema kontrolli all ning ka ülejäänud personal on kõrgemini tasustatud.

Motiveerivad tegurid muutuvad ajas, kuid tippjuhtide palgastruktuur on jäänud viimastel aastatel samaks.

Selle moodustavad palk, lühiajaline tulemustasu, garanteeritud lisatasud ja preemia. Nende suurus varieerub vastavalt motivatsioonimuutustele. Mis on muutunud viimase aasta jooksul?

Üha enam juhte otsib mitte kõrgema kompensatsioonipaketiga ametikohta, vaid arendavat väljakutset, mis paneks võimed proovile. Samuti tahetakse kogemusi uues ettevõttes rakendada.

Kompensatsioon on oluline faktor seni, kuni see vastab üldistele ootustele. Aastane keskmine 8protsendine palgamuutus hea juhitöö eest on riigi majanduskasvu (umbes 6%) vaadates täiesti korrektne. Palgastruktuur on sama nagu Euroopa riikides, kuid erinevusi leiame palga koostisosade jaotustasakaalus. Eesti juhtide põhipalga osa kogupalgas on märgatavalt suurem kui näiteks Saksamaal (10% ja vähem).

Samas on garanteeritud lisatasud kasvanud pidevalt ning eelmine edukas majandusaasta kergitas ka lühiajalise tulemustasu suurust. Järeldada võib, et põhipalga suurus võib aegamisi oma olulisust kogupalgas kaotada.

Muude hüvede pagas ajas väga palju muutunud ei ole. Kuigi aktsiaoptsioonide kõrgaeg on möödas, kasutatakse seda siiski juhtide motiveerimiseks. Samuti pole tähtsust minetanud firmaauto kasutamise võimalus kõigiks sõitudeks.

Eraldi peab välja tooma juhtide huvitatuse iga-aastaste koolituste, pensioni- ning elukindlustuste hüvitamise osas.

Juhtide pühendumist tööle illustreerib statistika, mis ütleb, et tippjuhtidel jääb kasutamata keskmiselt kolmandik puhkusepäevi aastas, ning et vaid 1/3 juhte kasutab täielikult oma puhkusepäevad ära.

Juhtide prioriteedid ja väärtused on enamasti suunatud oma töö kvaliteedile ja tulemustele.

Autor: Igor Päss