Veebruari viimane börsipäev kujunes Tallinnas valdavalt punaseks. Kvartalitulemused avaldanud Harju Elektri aktsia tegi läbi kiiremat sorti languse.
Käesoleva kuu algusest seitsmeteistkümnenda kuupäevani meeletu 44 protsendise tõusu läbinud elektriseadmete tootja aktsia on viimastel nädalatel oma hinnast märkimisväärselt õhku juba välja lasknud.
Täna sulgus väärtpaber korraliku käibe najal 190,26 kroonil ehk 6,5% miinuses. 17. veebruari saavutatud 233 kroonine rekordtase jääb enam kui 40 krooni taha.
Isiklikult arvan, et enne stabiliseerumist võib aktsia veel veidi hinnas järele anda.
Harju Elekter ajas 2004. aasta kolmanda kvartali väga tugeva ärikasumiga (14,1 miljonit krooni) tulevikuootused kõrgeks.
Seetõttu tundus täna avaldatud möödunud aasta viimase kvartali 25% ärikasumi kasv (5,2 miljonilt 7,2 miljoni kroonini) enam mitte väga tugevad vaid lihtsalt head näitajad. Kas aga head tulemused investoreid rahuldavad.
Sarnaselt 2003. aastaga lõppes Harju Elektri jaoks ka möödunud aasta ülisuure kasumiga (vastavalt 175,5 miljonit ja 145,4 miljonit krooni). Teadupoolest on kahe viimase aasta kasumist saadud 230 miljonit krooni ettevõtte bilanssi kuuluvate PKC Group aktsiate ümberhindlusest ehk tegemist on sisuliselt veel virtuaalse rahaga.
Kahe aastaga on saadud eelpoolmainitud Soome elektroonikafirmast saadud ka 29 miljoni krooni eest dividende.
Seetõttu võetakse tavaliselt Harju Elektri numbritest PKC Group aktsiaid välja.
Kui seda teha ulatuks ettevõtte turuväärtus 750 miljoni kroonini, mis 31 miljoni kroonise ärikasumi kõrval on päris kõrge näitaja ning eeldab ettevõttelt majandustulemuste jätkuvat kiiret paranemist.
Täna avaldas tulemused ka Saku Õlletehas.
Ehkki aktsia hind jäi täna kergelt miinusesse usun ma, et väärtpaberi hind võib lähipäevadel tõusta. Usku annab kiire käibekasv (22%) kui ka suhteliselt hea kasuminumber. Lisaks veel boonusena ettepanek maksta dividendideks 7 krooni aktsia kohta, samas kui aastaid on tulnud aktsionäridel ?leppida? 5 krooniga.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.