Kas Äripäev piirab ettevõtlusvabadust?

Äripäev väljendab oma 22. veebruari juhtkirjas ?Tööandjate Keskliidu liige ise sunnib FIEks hakkama? seisukohta, et FIEde rakendamisega teenuse osutamisel loob ettevõte enda jaoks ebaausa konkurentsieelise.

Sellest võib järeldada, et Eesti Post peaks Äripäeva meelest kõik FIE lepingud töölepinguteks muutma ehk läbi viima sundkollektiviseerimise. Kas see, et Äripäev taunib ühe ettevõtte turul tegutsemist täna kehtivaid seadusi järgides ning seda teeb ka tema lepingupartner ehk FIE, pole ettevõtlusvabaduse piiramine?

Eesti Posti ei saa süüdistada seaduse rikkumises, kuna seadusandja on sellised tingimused ise ette kirjutanud. Äriseadustiku järgi võib füüsilisest isikust ettevõtjaks olla iga inimene ning vastavalt põhiseadusele kehtib Eestis ettevõtlusvabadus.

Seega on igal inimesel õigus vabalt otsustada, kas ta soovib ettevõtlusega tegeleda või mitte. Lisaks sellele kehtib ka lepinguvabadus, mis tähendab, et pooled võivad lepingus kokku leppida tingimustes, mis ei ole vastuolus seadusega.

Eesti Posti ja FIEde vahel sõlmitud lepingud on seaduslikud ega riku kellegi seaduslikke õigusi ja vabadusi. Võlaõigusseadus sätestab tingimused käsunduslepingu sõlmimisel, töölepingule kohaldatakse aga üksnes võlaõigusseaduse üldosa sätteid, millest lähtuvalt FIE-le ei laienegi tööseadustikust tulenevad töötajate õigused puhkusele, haiguslehele jne.

Ühtlasi on Eesti Post vastavalt postiseadusele kohustatud tagama universaalse postiteenuse osutamise üle vabariigi ja seetõttu on ka FIEdega kokku lepitud, et kui neil pole võimalik posti laiali kanda, tuleb leida keegi seda tegema nende eest.

Samas on pooltevahelisel kokkuleppel, nagu partneritele kohane, võimalik leida alati lahendus ilma mingite trahvide rakendamiseta. See ei saa olla ega olegi Eesti Posti jaoks eesmärk omaette, pigem on sellel lepingupooli distsiplineeriv otstarve. Oluline on, et teenus saaks osutatud.

Äripäeva võrdlused FIEdega sõlmitud lepingute kasumlikkuse osas Eesti Postile on vägivaldsed, sest seoses motokandele üleminekuga on kanderinge ja töökorraldust muudetud ning kulud töölepinguga töötajale või FIE-le sisuliselt võrreldamatud. Töökorralduse muutmise eesmärk on pigem teenuse parem ja efektiivsem osutamine. Ühtlasi pean vajalikuks välja tuua asjaolu, et nagu töölepingu alusel töötavate töötajate seas, nii on ka FIEde hulgas paremini ja halvemini hakkama saajaid, nagu Äripäeva artikli lõpust võib ka lugeda.

Taunitav on hoopis Äripäeva ühene hukkamõist ühe inimese rahulolematusest lähtudes ning sellest lähtuvalt FIE kui ettevõtlusvormi mittetunnustamine.

Autor: Peeter Raudsepp