Varu loomine ei õigusta uue maksu kehtestamist

Kütuseturult tuleb halbu uudiseid: bensiini, diislikütust ja rasket kütteõli ootab ees uus administratiivne hinnatõus. See on põhjustatud uue, vedelkütusevaru seaduse vastuvõtmisest.

Äripäev taunib järjekordset administratiivset hinnatõusu, mis laotakse lõppkokkuvõttes uue kaudse maksuna tarbija selga.

Hinnatõus, või nii nagu seda on nimetatud vedelkütusevaru seaduses ? varumakse ?, tuleks vahemikus 3,6 kuni 22,5 senti liitrilt, kui varu hoitaks täpselt 90 päeva. Varumakset peab tasuma kütuse Eestisse importija. Vaevalt, et kütusefirma võtab selle enda kanda, kuna lihtne on viidata paratamatule lõivumaksmisele Euroopa Liitu kuulumise eest. Raske kütteõli varumakse tuleks veelgi suurem: 9?36 senti kilogrammilt.

Varu haldamiseks luuakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse uus äriühing. See on ilmselge bürokraatiatasandite kasvatamine, mis ei lähe kokku vajadusega ministeeriumide halduskulusid kahandada. Loodav äriühing hakkab nähtavasti arvutama varu optimaalset suurust, planeerima kütuseoste ja -müüke, logistikat. Äriühingu nõukogus hakkab istuma kuus inimest ? vaevalt et puhtast patriotismist. On ootamatu, et äriühing hakkab ka ise maksuhalduriks, st maksu sisse nõudma.

Arvutuste usaldusväärsust kahandab olulisel määral asjaolu, et paradoksaalsel kombel hoitakse Eesti strateegilist kütusevaru füüsiliselt Rootsis, Karlshamnis ja Göteborgis. Kuidas jõuab jõuvankritele eluliselt vajalik neste Rootsist Eestisse, kui Eesti on näiteks sõjalises blokaadis, mida täielikult välistada ei saa? Või on varustamises tekkinud häired, aga Soome laht on üleni jääs? Seega, varu moodustamine ei tarvitse oma otstarvet üldse täita, üksnes kulutused on paratamatud.

On väidetud, et Rootsis hoidmine tuleb lõppkokkuvõttes odavam kui Eestis. See võib n-ö stabiilsel ajajärgul tegelikkusele vastata. Ja üldse on kõik kokku üks Euroopa Liit ? oma ülimuslike direktiividega. Kui aga rääkida sisulistest varudest, peaksid need asuma ikkagi Eestis. Ja finantseerida võiks tekkivaid kulusid juba kehtestatud maksust, kütuseaktsiisist, mis ei lähe niikuinii täielikult esialgu kavandatud eesmärgiks ehk teedele. Kui kütuseaktsiisi laekumine on viimaseni ära planeeritud, peavad ministeeriumid leidma kokkuhoiuvõimalusi, mitte kehtestama uut maksu. Loodav äriühing ise, mis hakkab varu haldama, oleks esimene kokkuhoiuvõimalus.

Äriühingu loomisel võib tekkida oht minna mööda riigihangete seadusest. Suured riiklikud kütuseostud ei jää ju saja või paarisaja tuhande krooni piiresse. Samas võib kriitiline olukord nõuda kiirete otsuste tegemist, mis õigustaks riiklikes huvides riigihankest möödaminekut.

Kuid tuleb endale selgelt teadvustada, et sedavõrd suured volitused avaksid ka kütusega spekuleerimise võimalused. Analoogilises asutuses, Eesti Viljasalves, väljus äritsemine riigi kontrolli alt. Kuna äriühingu nõukogus hakkab istuma vähemalt kaks kütusefirmade esindajat, tekib ka korruptsioonioht: kellelt siis veel riiklikku suurostu sooritada kui nõukogus endas esindatud kütusefirmalt. Raha jääks perekonda.

Autor: ÄP