Riigi õigusabi seadus laiendab õigusabi saamise võimalusi

Riigi õigusabi on mõeldud inimestele, kellel advokaadi palkamine üle jõu käib ja kelle teadmised ei võimalda oma õigusi ise kaitsta. Õigusabi saab taotleda, kui inimesel pole õigusteenuse eest tasumiseks raha või ei jääks pärast õigusteenuse eest maksmist enam piisavalt raha elementaarseks toimetulekuks. Samuti on õigusabi saamisel eelduseks see, et taotlejal pole vara, mida müües saaks ta õigusteenuse eest ise tasuda. Varana ei lähe arvesse inimese eluruum ja vajalik sõiduvahend.

'Täna jõustuv seadus on abiks paljudele inimestele, kelle rahaline olukord ei võimalda advokaadilt nõu ja abi otsida. Riigi abi on sellistel juhtudel hädavajalik - peab olema tagatud, et kõigil oleks võrdsed võimalused oma õiguste kaitseks kohtus,' rääkis justiitsminister Ken-Marti Vaher.

Õigusabi andmise üle otsustavad kohtud. Õigusabi taotlemiseks tuleb esitada kohtule taotlus ja teatis oma majandusliku seisukorra kohta. Tolli- ja Maksuamet kontrollib andmete tõelevastavust ning seejärel otsustab kohus, mis ulatuses riik õigusabi kulud kompenseerib. Kui riigi kulul õigusabi saanud isik muutub 5 aasta jooksul piisavalt maksujõuliseks, on võimalik õigusabikulud temalt hiljem sisse nõuda.

Riigi õigusabi hakkavad sarnaselt tänasele osutama advokaadid, kuid uus seadus näeb lisaks ette võimaluse pakkuda inimestele õigusalast esmaabi mittetulundusühingute ja sihtasutuste kaudu, et õigusnõustamine oleks võimalikult kättesaadav.

'Peame tagama, et õigusabi oleks kvaliteetne, seetõttu on õigus inimest kohtus esindada vaid advokaatidel, kelle puhul saame olla kindlad, et nende õigusalased teadmised on vastaval tasemel. Õigusabi osutatakse maksumaksja raha eest ja riik peab hea seisma, et seda raha uisapäisa ei kulutataks,' rõhutas Vaher. 'Samas on oluline, et nõu ja abi oleksid kiiresti kõigile kättesaadavad -selleks toetab riik ka mittetulundusühingute nõustamisalast tegevust. Mittetulunudsühingusse saab inimene pöörduda lihtsama küsimusega, mis eeldatavasti ei vaja kohtu sekkumist.'

Riigi õigusabi osutamiseks eraldati selle aasta riigieelarvest 44 miljonit krooni, mida on 70% rohkem kui riik seni õigusabile kulutas. Lisaks toetab riik mittetulundusühingutele õigusalast nõustamistegevust.

Seoses õigusabi teenuse laialdasema pakkumisega peab kasvama ka advokaatide hulk. Selleks loob uus seadus pikaajaliselt tegutsenud õigusbüroode pidajatele võimaluse teha advokaadieksam erandkorras ja saada advokatuuri liikmeks tavapärasest kiiremini.