Maardusse võib tulla graniidikaevandus

Kui põlevkivi kaevandamine ulatub kuni 60 meetri sügavusele, siis graniiti saab hakata kaevandama 150 meetri sügavusest, nii ei kahjustata ka maapinda.

Ehkki graniiti leidub kogu Eestis, on see Maardus maapinnale kõige lähemal. Sinna on graniidi kaevandamiseks taotluse esitanud kaks ettevõtet: teedeehitusega tegelev AS Talter ja Maardu Graniidikaevandus.

Kummagi firma esindaja ei osanud öelda, kui kalliks graniidikaevandus minna võib ega tahtnud avaldada, kui suuri summasid sellesse projekti investeerida kavatseb.

Keskkonnaministeeriumi andmetel esitas Talter kaevandusloa saamiseks taotluse selle aasta jaanuaris ning tahab kaevandada 657 hektari suurusel alal. Maardu Graniidikaevandus esitas taotluse mullu detsembris ning tahab kaevandada 748 hektari suurusel pindalal. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogiaosakonna spetsialisti Maris Kägu sõnul ei ole taotluste rahuldamist niipea oodata, kuna nende läbivaatamine ja kaevandamise loodusmõjude hindamine on nii pikk protsess, et kindlat aega öelda ei ole võimalik.

?Kõik ettevalmistused kaevandamise alustamiseks võivad kesta umbes viis aastat,? ütles Maardu Graniidikaevanduse juhatuse esimees ning Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi direktor Alo Adamson. Ta rääkis, et viimati oli Maardus graniidikaevandamiseks luba olemas enam kui kümme aastat tagasi, mil projekt pooleli jäi, kuna tollal polnud graniidist saadava killustiku järele nõudlust.

?Praegu killustiku kasutamine suureneb,? seletas Adamson.

Talteri mäetöödejuht Heini Viilup rääkis, et neil tekkis huvi, kuna graniit on tähtis maavara, mida läheb tulevikus teede ehitamiseks tarvis.

?Teedeehitusmaterjaliga on suur põud tekkinud,? ütles Viilup.

Ta arvas, et kuna kaevandusloa saamiseks on taotluse esitanud kaks ettevõtet, võib luba minna enampakkumisele. Samas nõustus ta Adamsoni väitega, et maa-ala seal on nii suur, et ruumi jätkub mõlema firma jaoks.

Praegu tuuakse graniiti sisse Soomest ning vähesel määral ka Venemaalt. Adamson usub, et 300 krooni tonnist maksva graniidi eest tuleb tulevikus vähem raha välja käia, kui seda ei pea enam importima. Kümme aastat tagasi maksis graniit Adamsoni sõnul kolm korda vähem kui praegu.

Autor: Gert D. Hankewitz