Liigse uudishimuta raha välja andvad laenukontorid laienevad jõudsalt.
Suuremaid selletaolisi laenukontoreid leiab Eestis kümmekond ning äri kasvab nagu bambusevõsa pärast kosutavat vihma, kirjutab Eesti Päevaleht.
Nii kasvatas Balti Investeeringute Grupp (BIG), mis on pankade ja liisingufirmade järel suurim laenuandja eraisikutele, aastaga laenuportfelli 42% võrra, ligi 230 miljoni kroonini. Klientide hulk kasvas BIG-i juhatuse esimehe Targo Rausi teatel ligi kolmandiku. Võrreldavaid kasvunumbreid võivad näidata ka teised.
Panga asemel laenukontorist raha küsima viib rida põhjusi. Osaühingu Kagu Invest omanik Ülar Tikk kõneleb, et nendelt käivad laenamas kaht tüüpi inimesed: ühed on need, kellele pangad mingil põhjusel laenu ei anna. Teised need, kes soovivad saada raha kiiresti ja diskreetselt.
Kui eraisikutele antavaist pangalaenudest läheb suur osa kinnisvara soetamiseks, siis laenukontorist otseselt selleks otstarbeks raha eriti ei võeta. ?Küll aga võetakse selleks, et oleks olemas pangalaenuks vajalik algkapital. Pärast maksab klient selle juba pangast saadud laenuga tagasi,? kirjeldab üht levinud skeemi osaühingu Laenukontor omanik Haidor Laimets.
Inimeste rahavajadus toob laenuandjatele korraliku kasumi. Näiteks BIG teenis eelmisel aastal 31,6 miljonit krooni. Võrdluseks ? väikseim jaepank Krediidipank, kelle laenude portfell ületab BIGi oma enam kui kolm korda, võis panna taskusse kaks korda väiksema kasumi.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.