Ja õhtust saab öö ? Schumanniga

Schumanni kesksel kontserdil saab tegelikult kuulata muusikat nii romantismi perioodist kui ka tänapäevast ? üsnagi ootuspärane Olari Eltsi puhul, kelles on ühinenud sügav huvi ja armastus nii romantilise kui ka nyyd-muusika vastu.

Kontserdi peateos on Mauricio Kageli ?Keskööpala? ? sellest hakkaski kava kujunema. Saksamaal elav argentina helilooja Kagel komponeeris oma teose saksa helilooja Robert Schumanni ?Päevikute? tekstidele ? neli hüperromantilist proosaminiatuuri aastast 1828. Tegelasi kehastavad Annika Ilus (Selene), Tiit Kogerman (Prints), Allan Vurma (Gustav). Jutustaja rollis Evelin Saul külalisena Viini Riigiooperist.

Kontserdil kõlavad ka Robert Schumanni imeilusad laulud ja palad koorile, ansamblile ja kogu koosseisule, kõik õhtu- või ööteemalised. Ja lõpuks midagi nyydilikku klassikale vürtsiks: Schumanni ?Öölaul? on saanud nüüdisaegse värvinguga ansambliseade Tõnu Kõrvitsalt. Viimasel ajal küllaga tunnustust pälvinud Tõnu Kõrvitsa originaalloomingustki on kavas ööteemaline teosetrio ?Head ööd?.

Merike Vaitmaa: ?Kas kolme helilooja vahel, kelle kuue teose vältel õhtust saab öö, võiks leida ka sisulisi sidemeid? Miks mitte. Robert Schumann ja Mauricio Kagel on muusikaloo kaks kõige pöörasemat fantaseerijat, mõlemad ka arenenud irooniasoonega. Schumanni muusika teine poolus on vaikne intiimne lüürika. Veendunud lüürik Tõnu Kõrvits aga võiks mõjuda kui leebe ja tolerantne pilk mõlemale.?

Autor: Kersti Inno