• OMX Baltic−0,02%270,01
  • OMX Riga−0,15%867,64
  • OMX Tallinn−0,12%1 711,26
  • OMX Vilnius−0,24%1 055,03
  • S&P 500−0,3%6 034,91
  • DOW 30−0,35%44 247,83
  • Nasdaq −0,25%19 687,24
  • FTSE 100−0,86%8 280,36
  • Nikkei 225−0,52%39 161,07
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,57
  • OMX Baltic−0,02%270,01
  • OMX Riga−0,15%867,64
  • OMX Tallinn−0,12%1 711,26
  • OMX Vilnius−0,24%1 055,03
  • S&P 500−0,3%6 034,91
  • DOW 30−0,35%44 247,83
  • Nasdaq −0,25%19 687,24
  • FTSE 100−0,86%8 280,36
  • Nikkei 225−0,52%39 161,07
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,57
  • 04.03.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nokia ampsas tagasi suure osa kaotatud turuosast

Nokia võitis turuosa tagasi juba kolmandat kvartalit järjest, kuid see jääb ikka veel alla 2003. aasta neljandale kvartalile, teatas turu-uuringufirma Gartner.
Nokia turuosa kasvas eelmise aasta neljandas kvartalis 33 protsendini. Kolmandas kvartalis oli turuliidri osa 30,9 ja 2003. aasta neljandas kvartalis 34,7 protsenti. Nokia on teatanud, et pikaajaline eesmärk on kasvatada turuosa 40 protsendini.
Soome investeerimispanga FIM Securities analüütik Jussi Hyöty soovitab Nokia aktsiat jätkuvalt osta. Hinnasihiks on ta määranud 15 eurot. Sama meelt on ka konkurendi eQBanki analüütik Jari Honko, kes on andnud ostu-soovituse ning määranud hinnasihiks koguni 16,5 eurot. Eile kaubeldi Nokia aktsiaga Helsingi börsil 12,2 euro tasemel.
?Nokia aktsiat langetas eile veidi asjaolu, et paari päeva eest turule toodud kolm uut mudelit ei olnud nii jalustrabavad, kui oodati,? ütles Hyöty. ?Kui nende juba esitletud mudelitega tahetaksegi sel aastal väga konkurentsivõimelised olla, siis tuleb taas läbikukkumine, kasvuks tuleb millegi võimsamaga välja tulla,? lisas ekspert. Soome staaranalüütik möönis samas, et lootust on, et tulevased mudelid on paremad ja et turuosa kasvab veelgi sel aastal.
Kolm turule tulnud mudelit olid vanade keskklassi mudelite Nokia 6230i, Nokia 6021, Nokia 6030 edasiarendused.
Eelmine aasta oli Nokiale halb ja tänavu on antud lootust, et tulevad paremad ajad. Kõige tähtsam jätkuvaks turuosa kergitamiseks on, et Nokia tooks sel aastal turule innovaatilisi ja konkurentsivõimelisi mudeleid.
Tänavu on kavas esitleda 40 uut mudelit. Kümme neist kuulub kolmanda generatsiooni kategooriasse, mis võimaldavad omanikel teha ka videokõnesid.
Mobiiltelefonide tootjad võitsid mullu tugevasti jõulumüügist, mis tõi neljandas kvartalis sektori kogumüügiks 195,3 miljonit telefoni, aasta varasema sama perioodiga võrreldes on kasv 24%.
Motorola võttis neljandas­ kvartalis tagasi Samsung Elect­ronicsilt oma teise koha. Motorola turuosa kasvas eelmise aasta kolmanda kvartali 13,4 protsendilt viimases kvartalis 16,3 protsendini. 2003. aasta neljandas kvartalis oli Motorola turuosa 14,1 protsenti.
Nokia telefonide müük suurenes 18 protsenti, 64,4 miljoni telefonini. Motorola müük kasvas 42 protsenti, 31,7 miljoni telefonini, seda eelkõige Euroopas ja USAs. Suurim nõudlus oli mudeli Razr V3 järele.
Samsung müüs neljandas kvartalis 23,9, LG 13,3 Siemens 12,6 ja Sony Ericsson 12,3 miljonit telefoni.
Tähelepanuväärne oli, et turuosa kaotasid Hiina suuremad mobiiltelefonide tootjad, mis on tabelis toodud ?teiste? all. ?Meie oleme oodanud, et Hiina kohalikud tootjad kasvatavad korralikult turuosa pikaajalises perspektiivis,? ütles Hyöty.
Gartner ennustab, et ülemaailmne mobiiltelefonide müük kasvab sel aastal 730 miljoni telefonini. Mullu müüdi 674 ja 2003. aastal 520 miljonit telefoni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.12.24, 10:36
Eestis sotsiaalkindlustussüsteemi looma asudes pandi plaanid paika Siim Kallase köögis
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele