Veskimägi võttis börsiplaaniga aja maha

Kas see ettepanek siis ei tulnudki arutlusele?

Leppisime kokku, et see tuleb paari nädala jooksul valitsuskabinetis arutlusele, siis arutame teemat laiemalt, alates Rahvaliidu ettepanekutest Viljasalve ja Weroli osaluste võimaliku müügi kohta kuni vähemusosaluste võimaliku börsileviimiseni.

Seejärel võtaks kolm-neli kuud aega, moodustaks analüüsimiseks töörühma ja siis tuleks juba konkreetsete plusside-miinustega tagasi, siis on võimalik otsustama hakata. Loomulikult, kui me oleks täna seda arutama asunud, oleks koalitsioonipartnerid ilmselt öelnud sellele ei. Üritan nii Rahvaliitu kui ka Reformierakonda veelkord veenda.

Kuidas Te neid veenda mõtlete?

Minu eesmärk on lükata see protsess liikvele, ma arvan, et makromajanduslikult vaadates on plusse rohkem kui miinuseid, ma loodan, et poliitikud, kes on täna selle vastu, ei karda siis analüüsi tegemist.

Kas koalitsioonipartnerid suhtuks teemasse paremini, kui Te oleks selle plaaniga enne koalitsioonikotta läinud?

Seal oleks juhtunud selline asi, et seda debatti poleks kunagi tekkinud ? oleks öeldud, et me pole selles kokku leppinud. Sel hetkel, kui koalitsioonikoostöökojas oleks öeldud, et ei, me ei tegele sellega, peale seda oleks kindlasti olnud ketserlik, mittekorrektne, seda teemat tõstatada. Täna on süüdistatud, et seda ei ole koalitsioonileppes kirjas, aga seal pole ka öeldud, et me seda ei tee. Me ju teeme iga päev kümneid otsuseid, mis ei ole koalitsioonileppes sätestatud!

Kui palju see analüüs maksaks, kas selle saaks oma majas ka ära teha?

Ma ei ole seda küll mõelnud, et tellida see kusagilt kõrvalt, öelda, et analüüsige nüüd kõiki riigifirmasid. Ei, ikka enda jõududega teeks ära, võib-olla mingites nüanssides tuleb kel­leltki küsida.

Aga see võimalike börsile minevate ettevõtete nimekiri on ju tegelikult pikem?

Jah, see oli hästi halb, et jäi kõlama, justkui oleks ainult Eesti Energia ja Tallinna Sadam. Riigil on 50 enamusosalusega äriühingut ja enamik nendest ei kõlba börsile, aga miks mitte ka Eesti Post ja Lennuliiklusteenindus.

Kas see võib tähendada, et tulevikus näiteks enam ei erastatagi, vaid riik viib lihtsalt vähemusosalused börsile?

Seda ma näen tõesti, et olulisemates infrastruktuuriettevõtetes lähiajal mingit otsustusõiguse äraandmist ehk erastamist läbi viia ei saa. Ma ei näe, et Eesti Energiat, Eesti Posti, Lennuliiklusteenindust või Tallinna Sadamat võiks erastada.

Miks ma võtsingi selle kaks nädalat, et vaadata, mis riigi üldine omanikupoliitika on. Kas riik hoiab kõik täna endale või, nagu Rahvaliidu poliitikute poolt on pakutud, et Weroli võiks müüa? Minu küsimus on siis, kas äriühingus peab enne mingi jama olema, et oleks võimalik seda äriühingut ja tema võimalikku tulevikku käsitleda.

Teisisõnu: ootame, kuni ettevõttes juhtub mingi jama ja siis müüme selle ruttu maha?

Viljasalve või Weroli puhul on ju nii, et nende mõlemaga on probleeme ja täna on Rahvaliidu poliitikud valmis arutama selle üle, kas nende osalusi võõrandada, kas 100protsendiliselt nad näiteks riigi käest ära müüa... Minu küsimus ongi, et kas näiteks Weroli müük on täna riigi jaoks mõistlikum kui näiteks Eesti Posti vähemusosaluse börsile viimine?

Kokkuvõttes on see maksumaksja huvides, et riik käituks efektiivselt, otstarbekalt. Ma arvan, et riik kui rumal omanik ei ole kindlasti maksumaksja huvides.

Kas olete nüüd pettunud ka?

Ei, ei ole, absoluutselt mitte, selles mõttes, et minu seisukoht on, et vähemusosaluste börsile viimist tuleks igal juhul analüüsida, sel on nii ettevõtja kui ka riigi jaoks väga tugevad plussid ja igal juhul lähen ma selle teemaga edasi.

Aga kui teised ei tule kaasa, kas Te siis olete pettunud?

Ei, miks ma peaksin pettunud olema? Tuleb edasi töötada, debatt on ühiskonnas algatatud, võib-olla saavad mitmed müüdid murtud.

Kas kogu Res Publica on selle idee poolt?

See on Res Publica programmiline seisukoht, et ettevõtete läbipaistvuse saavutamiseks oleks otstarbekas kaaluda vähemusosaluste võõrandamist, siin ei saa Res Publica poolt vaadatuna kahtlustki olla.