Uued arvestusmeetodid kergitavad Hansapanga tulemusi

Seoses käesoleval aastal muutunud rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga, mis on pankadele kohustuslik alates selle aasta esimesest kvartalist, muudab ka Hansapanga Grupp oluliselt oma laenuprovisjonide moodustamise ja firmaväärtuse amortisatsiooni põhimõtteid.

Kui seni arvutati laenukahjumite summa võimaliku oodatava kahjumi põhiselt, siis nüüd tuleb hinnata laenukahjumeid reaalselt ja sündmuspõhiselt.

Selle tulemusena alaneb laenukahjumite kattereservi suhe laenuportfelli 1,3 protsendilt 0,8-le. Hansapanga Grupi hinnangul vähendatakse esimeses kvartalis laenukahjumite kattereservi summat, mis möödunud aasta lõpul ulatus 1159 miljoni kroonini, uuele standardile vastavalt 35 protsendi ehk 30 miljoni euro (470 miljoni krooni) võrra. Hansapanga riskiprofiil jääb endiseks.

Laenude realistlikuma hindamise tulemusena kasvab sama summa võrra omakapitali koosseisus kajastatud eelmiste perioodide jaotamata kasum.

Laenukahjumite kattereservi vähendamine on pangale igal juhul kasulik. Kui panga laenumahud edaspidi kasvavad, siis laenukahjumite kattereserv kasvab väiksemas tempos. Kui eelmisel aastal tõusis kattereserv 208 miljoni krooni võrra, siis uue liberaalsema meetodi järgi oleks see kasvanud ainult 138 miljoni krooni võrra.

Hansapanga Grupi omakapital ulatus möödunud aasta lõpus 12,75 miljardi kroonini.Muutuse tulemusena kasvab omakapital automaatselt umbes 13,22 miljardi kroonini.

Teine muudatus puudutab panga varade amortiseerimist. Käesolevast aastast ei amortiseeri pank enam jooksvalt firmaväärtust, vaid hindab vara igal aastasel vastavalt turuväärtusele. Kui seni tuli firmaväärtust (soetatud ettevõtte ostuhinna ja netoaktivate reaalväärtuse vahe) aja jooksul bilansist maha kanda, siis nüüd enam ilmtingimata mitte.

?Kui ostetud ettevõtte väärtus ei kahane, võibki firmaväärtus bilanssi üles jääda ja kulud vähenevad,? ütles Tõevere.

Hansapanga Grupil on enamik 343 miljoni kroonini ulatuvast firmaväärtusest bilansis üleval tänu Leedu panga LTB ja elukindlustusfirma LDGD ülevõtmisele. Kui vanade reeglite järgi oleks see summa amortiseeritud, siis nüüd jääb see summa varadena üles.

Hansapank on kahel eelmisel aastal amortiseerinud firmaväärtust vastavalt 124 ja 99 miljoni krooni eest.

Nüüd peab varasid amortiseerima juhul, kui need hinnatakse odavamaks nende ostuväärtusest.

Juhul, kui Swedbank hakkaks sama regulatsiooni rakendama, siis ei pea ka tema Hansapanga väärtust jooksvalt amortiseerima hakkama.

?Selle asemel hindaksid audiitorid Hansapanga varad kord aastas üle, misjärel Swedbank saaks teada, kas Hansapank on seda väärt, mis ta eest maksti. Kui on väärt, siis ei ole mingit kulu,? lausus Tõevere. Vastasel korral Swedbanki kulud amortisatsiooni arvel kasvaksid.

Riigiti on see muidugi erinev, kuid teoreetiliselt on kõik Euroopa pangad kohustatud uutele raamatupidamisreeglitele üle minema. Tõevere lisas, et praegu ei ole Rootsi pangad täielikult uusi regulatsioone rakendanud.