• OMX Baltic0,1%267,65
  • OMX Riga−0,76%875,81
  • OMX Tallinn0,72%1 712,1
  • OMX Vilnius−0,02%1 039,65
  • S&P 5000,24%6 047,15
  • DOW 30−0,29%44 782
  • Nasdaq 0,97%19 403,95
  • FTSE 1000,31%8 312,89
  • Nikkei 2250,8%38 513,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,82
  • OMX Baltic0,1%267,65
  • OMX Riga−0,76%875,81
  • OMX Tallinn0,72%1 712,1
  • OMX Vilnius−0,02%1 039,65
  • S&P 5000,24%6 047,15
  • DOW 30−0,29%44 782
  • Nasdaq 0,97%19 403,95
  • FTSE 1000,31%8 312,89
  • Nikkei 2250,8%38 513,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,82
  • 08.03.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Äripäeva indeksit muudeti oluliselt

Hansapanga koefitsient tõuseb 14-lt 22ni, Merko Ehituse koefitsient ühelt kaheni. Teiste aktsiatega võrreldes vähe tõusnud Eesti Telekomi koefitsient langeb aga 10-lt 8ni.
Ettevõtete osakaalude paremaks hajutamiseks ning selleks, et indeks arvestaks ka väiksemate firmade liikumisi, on Äripäeva indeksis suuremate ettevõtete turuväärtused jagatud läbi koefitsiendiga. Eelpool mainitud kolm firmat on ka ainukesed, millel on vastav koefitsient.
Äripäeva indeks kajastab Tallinna börsi aktsiate liikumisi ning sisaldab endas Hansapanga, Eesti Telekomi, Merko Ehituse, Norma, Tallinna Kaubamaja, Harju Elektri, Saku Õlletehase, Kalevi, Baltika ja Viisnurga aktsiaid.
Äripäeva indeksit hakati arvutama 7. aprillil 1995. aastal 100 punkti tasemel. Möödunud reedel sulgus indeks 1501 punktil ehk ajaloo kõrgeimal punktiskooril.
Ühegi firma osakaal indeksis ei tohi olla suurem kui 25%, nii Hansapank kui ka Merko olid selle piiri ületanud. Võrdluseks võib tuua TALSE indeksi, kus näiteks Hansapanga aktsia osakaal indeksis on veidi üle kahe kolmandiku ning Eesti Telekomi osakaal ligi viiendik.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 15:27
Videovalve – palju enamat, kui lihtsalt „lisasilmad“ ühe ettevõtte objektil
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele