Eesti Pank kommenteeris statistikaameti teadet, mille kohaselt oli SKP reaalkasv möödunud aasta IV kvartalis esialgsel hinnangul 5,8 protsenti.
?Kuigi kasv ei küündinud varasemate kvartalite tasemele, peegeldab see soodsa keskkonna püsimist nii välis- kui ka siseturule orienteeritud sektori jaoks,? kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. Euroopa Keskpanga poolt madalal hoitud intressid ja jätkuv intressierinevuste vähenemine Eesti ja euroala vahel toetas sisenõudluse kasvu püsimist ning ka ekspordi võimalused olid IV kvartalis paremad kui aasta varem. Väljaveo võimaluste paranemist toetas maikuus teoks saanud liitumine Euroopa Liiduga. ?Ekspordi roll oli 2004. aastal majanduskasvu genereerimisel eeldatavasti suurem kui aasta varem,? lisas Andres Saarniit.
Neljanda kvartali kohta antud hinnang viitab sellele, et eelmise aasta keskmine kasv oli kiirem 6 protsendist. Möödunud sügisel prognoosis Eesti Pank 2004. aasta keskmiseks SKP kasvuks 6,2 protsenti.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.