Peeter Raidla • 7. märts 2005 kell 8:24

Maksumaksjate Liit: Jätke maksud võimumängudest puutumata!

Eesti Maksumaksjate Liit pöördus täna peaminister Juhan Partsi poole avaliku läkitusega.

'Ühendus Vabariigi Eest ? Res Publica, Eesti Reformierakond ja Eestimaa Rahvaliit on näinud koalitsioonileppes ette, et riigieelarve hoitakse tasakaalus ja otseseid makse alandatakse üksikisiku tulumaksu kaudu,' öeldakse pöördumises. 'Leppes on sõnastatud ka taotlus õigusaktide muudatuste, mis oluliselt mõjutavad majanduskeskkonda ning elanikkonna maksustamist ja muid kohustusi riigi ees, kehtima hakkamiseks mitte varem kui 12 kuu möödumisel vastuvõtmisest. Lubadus tulumaksu osas ongi täidetud tulumaksuseaduse jõustamisega - tulumaksuvaba miinimum tõuseb selle kohaselt järgmiseks aastaks 2000 kroonini ja tulumaksu määr alaneb ülejärgmiseks aastaks 20%ni. Sellega üritame hoida maksumarsis sammu naabritega, kes on meie sihid julgelt ellu viinud, ning tõsta tööjõu konkurentsivõimet.

Eelarvestamisel ja planeerimisel seatakse sihte pikemaajalisi arenguid silmas pidades. Võttes suuna tulumaksu kohustuse alandamisele üldise maksukoormuse tasemel hoidmise foonil, oleme töötanud välja kindlatele eesmärkidele orienteeritud arengumudeli. Oleme tundnud uhkust ja rõõmu valitud mudeliga saavutatud rahvusvaheliste investeerimisnõustajate ja majandusvabaduse hindajate kõrgetest reitingutest.

Mis seisus on meie riigi maksutulud täna? Riigieelarve laekumistest olulise osa moodustavad sotsiaalmaks ja käibemaks ei näita languse märke. Avalikud andmed tõestavad vastupidist: jaanuaris 2005 ületasid käibe- ja sotsiaalmaksu laekumised tunduvalt sama perioodi taset eelneval kolmel aastal. Sama näeme füüsilise isiku tulumaksu ja enamuse teiste maksude osas. Maksulaekumised tervikuna moodustasid 2005. aasta eelarvest jaanuaris 8,8%, ületades eelmise aasta jaanuari laekumise 800 miljoni krooni ehk 28% võrra. 2004-l aastal omakorda ületati aasta eelarve näiteks füüsilise isiku tulumaksu osas 4,5 % ja juriidilise isiku tulumaksu osas 2,9%. Ülelaekuvad maksutulud on poliitikutele pakkunud juba mitmel aastal järjest võimaluse lisaeelarve koostamiseks.

Olulised mõõtandmed ei veena meid mudeli arenguraskustes, ometi kuuleme jälle kokkulepitud maksupositsiooni taasavamise võimalustest (nii selgub seekord peaminister Juhan Partsi intervjuust 1.03.05 Äripäevas).) See on kergemeelne ja lühinägelik, et mitte öelda hüsteeriline käitumine meie valitud ja meie maksurahast palgatud riigivalitsejate poolt. Nii olulises küsimuses pretsedendi loomisega antaks järjekordne hoop maksumaksjate usaldusele ja seataks ohtu riigi usaldusväärsus kõigis teistes seni tehtud ja ees ootavates otsustes.

Külmutades tulumaksu maksumäära tänavuse aasta tasemele, laekuks riigikaukasse eeldatavasti küll täiendavalt 950 miljonit krooni, aga see tähendaks ühtlasi üldise maksukoormuse järjekordset kasvu. Teame, et maksukoormuse tase ongi tegelikult kasvanud 2001. aasta 30,7%-lt 33,3 %-le, mis on kehtiva maksumudeli järgi kõrgeim kavandatud tase lähiaastateks. Päevakorras peaks olema hoopistükkis maksukoormuse alandamise ja sotsiaalsfääri, eriti tervishoiu alternatiivse rahastuse otsingud.

Põhiseadus ja sellest tulenevalt vastu võetud õigusaktid on määratud looma korrapära ja stabiilsust ühiskonnas. Seeläbi saavutatakse kindel ja püsiv alus igaühe põhiõiguste ja vabaduste seaduspäraseks kasutamiseks ning kujuneb õiguskindlus kui sotsiaalne väärtus, mis tagab üksikisikule teatava tõenäosuse näha ette ja arvestada riigiorganite käitumisega.

Eesti Maksumaksjate Liidule on mõistetamatud päevapoliitikast kantud vastutustundetud uitmõtted loobuda riigi senisest arengumudelist ja eesmärkidest. Kui koos kevadsulaga on Eesti riigis tärganud eelarve ootamatu tasakaalutus või ehk koguni majanduskriis, siis soovitame poliitikategijatele - vaadake, mida näevad selleks puhuks ette riigireservide ja kõik teised targad poliitikad. Senine maksumaksjate huvide üleolev ignoreerimine kodanikke jätkuvast võõrandumisest paraku peatada ei suuda.'

Hetkel kuum