• OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,54%39 488,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,46
  • OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,54%39 488,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,46
  • 08.03.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tarkon kasvatab käivet emafirmalt tegevusi üle võttes

?Tarkon võtab järjest rohkem kompleksse ettevõtte kuju,? ütles Tarkoni juhatuse esimees Villu Ehrlich. ?Kui kaks ja pool aastat tagasi hakkasime emafirmast üle tooma turundustegevust, siis nüüd on Tarkoni käes kogu väärtuskett alates klientidega lepingute sõlmimisest ja materjali hankimisest kuni kauba tellijani toimetamiseni.?
Auditeerimata andmetel oli Tarkoni eelmise aasta käive rekordiline 292 miljonit krooni. 2003. aastal oli Tarkoni käive 215,1 miljonit krooni ning kahjum 5,8 miljonit krooni. Mullu teenis Tarkon auditeerimata andmetel 3 miljonit krooni kasumit. Ettevõtte tänavune käibeprognoos on 370 miljonit krooni.
Ehrlichi sõnul saavutasid nad mullu rekordkäibe eelkõige tänu sellele, et Tarkon on Rootsi emafirmast üle võtnud võtmeklientide, nagu näiteks telefonifirma Ericssoni ja Skandinaavia ühe suurema küttesüsteemide tootja TA materjalihanked. Ehrlichi andmeil moodustas toore eelmise aasta käibest 54 protsenti ja tänavu tõuseb toorme osatähtsus käibes 65 protsendini. ?Näiteks erineva läbimõõdu ja keermega toruliidendite valmistamiseks treisime eelmisel aastal 1036 tonni ehk 21 vagunitäit valgevaske,? näitlikustas Ehrlich.
Tarkoni tegevjuht, rootslane Ove Carlsson põhjendas hangete ületoomist emafirmast Tarkonisse majanduslike kalkulatsioonidega. ?Tarkoni kompetents ei jää maha emafirma kompetentsist,? lausus Carlsson. ?Sama kompetents on Rootsis aga tunduvalt kallim kui Eestis.? Carlsson lisas, et kui kolm-neli aastat tagasi tegeles Rootsis emafirmas logistika ja materjalide sisseostmisega ligi poolsada inimest, siis nüüd vaid 3?4 inimest.
Soome elektroonikahiiu El­co­teqi tütarfirma ASi Elcoteq Tallinn juhatuse liikme Ilmar Peterseni sõnul ei ole Tarkon neile konkurent, sest tegutsetakse erinevates segmentides. ?Meie oleme eelkõige suursarjade tootjad telekommunikatsioonisektorile,? lausus Petersen. ?Mehaanikatöid me ei tee, selle ostame sisse.?
Tarkon teeb allhanketöid umbes sajale kliendile. Uueks suuremaks kliendiks on maailma suurim pakenditootja Tetra Pak, kellele Tarkon toodab alates selle aasta algusest pakendusseadmete osi. ?Läbirääkimised käivad kalastusvahendeid tootva Rootsi firmaga ABU, kellele hakkaksime tootma spinningurulle,? rääkis Villu Ehrlich.
Võrreldes mõne aasta taguse seisuga on Tarkonis oluliselt kasvanud mehaanikatööde osa. Kui 2000. aastal moodustasid telekomifirmade tellimused 57 protsenti käibest, siis nüüd on elektroonika osa kahanenud käibes 26 protsendini.
?Tarkoni tugev külg on, et ühtviisi hästi on välja arendatud nii mehaanika kui ka koostetööde pool,? ütles Carlsson. ?Saame kõik tellija probleemid ühes majas ära lahendada.? Kaks aastat tagasi Tarkoni tegevjuhiks tulnud Carlsson on töötanud kolm aastat Tarkoni emafirmas Hallberg-Sekrom Fabriks turundusjuhina ning enne seda 15 aastat erinevatel ametikohtadel Ericssonis.
Tarkoni põhiomanikule, trei­­töid teostavale Hallberg-Sekrom Fabriks AB-le kuulub 85 protsenti ettevõttest. Tarkoni endisele peadirektorile, Tartu teaduspargi direktorile Toomas Nooremale kuulub 10 protsenti aktsiatest ja Villu Ehrlichile 5 protsenti. Tarkoni töötajate arv on paaril viimasel aastal püsinud 540 inimese ümber.
Tarkon on välja kasvanud endisest sõjatehasest ? Tartu kontrollaparatuuritehasest ?, mille tuntum toode oli lennukite nn mustad kastid. Kontrollaparatuuritehas erastati 1996. aastal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.11.24, 15:39
Tehisintellekt – oluline roll turvatööstuse tuleviku kujundamises
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele