Konverentsiturul on vaja tõusta uuele tasandile

Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Eesti kui konverentside pidamise sihtmaa populaarsus mõne kuuga ligi neljandiku võrra kasvanud. Läinud aastal tehtud rahvusvahelised uuringud näitavad, et Eesti asub tuleviku sihtkohamaade edetabelis pärast Horvaatiat ja Lätit kolmandal kohal, Tallinna kui konverentsilinna on Peterburi järel teisena mainitud.

Paraku võivad edaspidi konverentsituristide vood taanduda ja meist mööda liikuda, sest Tallinnas ega Eestis tervikuna pole ühtki konverentsikeskust ega -hotelli, kus oleks võimalik rahvusvahelises mõistes kaalukaid ja suure külaliste arvuga üritusi korraldada. Et see nii on, tõendab statistika, mille kohaselt oli suurim osa läinud aastal Tallinnas korraldatud konverentsidest neid, millest võttis osa vaid 50?299 inimest.

Samas on Eestis piisavalt valdkondi (näiteks IT, telekommunikatsioon, meditsiin), milles oleme maailmas esimeste hulgas ja kus korraldatakse suure osalejate arvuga kokkusaamisi. Nende konverentside oma maale või linna saamise eest võitlevad korraldajad mujal maailmas väga tõsiselt. Ja nii on konverentside asukohamaa valikul järjest rohkem hakatud arvestama ka konverentsikeskuste multifunktsionaalsuse ja omanäolisusega. Siinkohal pole Eestil midagi vastu panna Lätile ega Leedulegi, kus suured konverentsikeskused olemas.

Tegu on nokk lahti, saba kinni seisuga, sest hetkel puudub ka piisavalt aktiivne ja eesmärgipärane turundustegevus. Kinnisvaraarendajad seavad kahtluse alla nii mahukate investeeringute otstarbekuse, sest pole piisavalt huvitavaid pakkumisi, mis nende hinnangul kulud tasa teeks. Konverentsikorraldajad omakorda ei võta suurte rahvusvaheliste ürituste organiseerimist ette, sest infrastruktuur pole selleks piisav.

Selle kohta, et turgu konverentsiturismile on, pole aga näiteid vaja kaugelt otsida. Finland Convention Bureau andmetel on ainuüksi assotsiatsioonide ürituste majanduslik mõju Soome riigile 77?92 miljonit eurot ehk ligikaudu 1,4 miljardit krooni. Läinud aasta esimese üheksa kuuga osales Soomes toimunud konverentsidel 3,3 miljonit delegaati, kelle hulgast 230 200 olid välismaalased.

German Convention Bureau kahe aasta tagused andmed ütlevad, et kokku korraldati Saksamaal tol aastal 1,3 miljonit üritust, kus osales 69 miljonit delegaati. Seal on kokku 11 000 kohtumispaika, kus konverentse pidada, ning selles valdkonnas töötab 970  000 inimest. Saksamaa konverentsiturismi 2003. aasta käive oli German Convention Bureau andmetel 49,3 miljardit eurot.

Kindlasti aitaks Eestit jõulisemalt turgu haarata ning olemasolevat ümber jagada see, kui meilgi oleks keskne institutsioon nimega Estonian Convention Bureau. Sinna koguneks kogu riigi konverentsiturismialane informatsioon ja statistika, et tegijad saaks turgu analüüsida ning selle põhjal otsuseid langetada. Praegune tegevus on ikka veel suhteliselt juhuslik.

Autor: ÄP