Spämmifiltrid vajavad õpetamist

Äripäev testis erinevaid spämmi filtreerimise tarkvaralahendusi. Testimise käigus selgus, et eri programmide rämpsutuvastamise loogikad on väga erinevad ning eksimuse protsent erineb märgatavalt.

Testi kaasasime levinumad e-posti kliendid, nagu Outlook, Eudora ja Thunderbird. Lisaks proovisime paari kolmanda osapoole valmistatud lisatarkvara, mis töötavad koos olemasoleva e-postiprogrammiga ? Norton Antispami ja SpamCombatit. Ka kaasasime testi Mac- ja Linux-arvute e-posti kliendid.

Juba enne testi oli teada, et iga tarkvaraline lahendus teeb vigu kirjade tuvastamisel. Erinevaid tarkvaralisi lahendusi testisime identsete postkastidega, milles oli 5239 kirja. Kirjad jagunesid reaalsuses selliselt, et 48% olid tavalised kirjad ? nt pressiteated, info­päringud, koostööpartnerite hinnakirjad. 52% aga oli kõikvõimalik mittevajalik jama, sealhulgas reklaamid.

Eri tarkvara tööpõhimõtted on suhteliselt sarnased ? spämmifilter analüüsib kirju (kas juba arvutis olevaid või allalaadimise ajal) ning vastavalt kirja sisule jätab kirja postkasti või märgistab spämmiks ja paneb eraldi kataloogi.

Testitud tark­vara teeb kahte eri tüüpi vigu. Esimene on see, et oodatud kiri märgitakse spämmiks, teine aga see, et mõni reklaamkiri jääb postkasti. Nende vigade protsent ongi põhinäitaja, mida me tarkvara võrdluse puhul vaatasime. Eksimuse vähendamiseks saab arvutikasutaja oma tarkvara õpetada, näidates arvutile, millal ta valesti käitus. Tarkvara õpib oma vigadest ning langetab järgmiste kirjade puhul juba täpsema otsuse, kas tegu on oodatud kirja või rämpsuga.

Windows-operatsioonisüsteemiga tasuta kaasas olev Outlook Express jäi meie testist välja, kuna temas ei ole sisseehitatud rämpsu tuvastammise filtrit, kommertstoode Outlook aga sisaldab sellist tööriista. Outlookil on kaks taset ? madal ja kõrge. Mõlemad tasemed on kirjade analüüsimisel suhteliselt konservatiivsed ja jätavad palju rämpsu postkasti ? vastavalt 74% ja 66%. Samas rämpsuks peetud kirjade puhul on eksimuse protsendid ainult 1% ja 3%. Teine äärmus on Mozilla Thunderbird, mis peale paigaldamist, ilma treenimata peab 100% meie testis osalenud kirjadest spämmiks. Eraisikule sobib selline lahendus, sest suhtleb tihti kindla tutvusringkonnaga, mille liikmed saab kiirelt tarkvarale selgeks teha. Firmadele aga nii hästi ei sobi, sest tihti tuleb firmadesse vajalikke kirju uutelt klientidelt või näiteks koostööst huvitatud firmadelt.

Norton AntiSpam on kommertstarkvara, mille töö­põhimõte sarnaneb tulemüürile. AntiSpam kuulab pealt liiklust meiliserveri ja e-postitarkvara vahel ja analüüsib kirju nende allalaadimise hetkel. Kahtlastel kirjadel muudetakse ära pealkirjarida, mis võimaldab siis automaatselt pahad kirjad eraldi alamkataloogi suunata. Kõrgema turvalisuse asetustega Norton sarnaneb Thunderbirdiga, sest peab enamus kirju rämpsuks ? postkasti jäi ainult 3% saabunud kirjadest, muud peeti spämmiks.

G-Lock SpamCombat on tasuta levitatav tööriist, mis on võib-olla tavakasutaja jaoks natuke liiga keeruline.

Keskmine kasutaja saab paari nädalaga oma rämpspostifiltri koolitatud tasemeni, kus eksimise protsent on ainult 1?2% kandis. Tarkvara täpsus kasvab ainult siis, kui kasutaja õpetab tark­vara kirjade tuvastamisel. Karbist võetud tehisintellektil on veel palju arenguruumi. Eesti oludes valmistab lisaprobleeme meil kirjades kasutatav eesti keel, mida mõned e-posti filtrid automaatselt kahtlaseks peavad.

Testitud lahendused sobivad kodukasutajatele ning väiksematesse, paari arvutiga firmadesse. Vähegi suurema ettevõtte puhul tasub mõelda juba e-posti serveris toimuvale tsentraliseeritud rämpsposti filtreerimisele ja samuti viirustega kirjade kõrvaldamisele.

Peale oma arvutis kasutatava spämmi ja ka viiruse filtreerimise tarkvara tasub uurida ka muid variante.

Kui firmas on oma server, siis on võimalik kasutada serveris töötavaid lahendusi, mis turvavad kõigi firmas kasutatavate arvutite kasutajate kirjavahetuse. Firmas, kus oma IT-tugiisik puudub, võib kasutada ka sisseostetud teenust.

Turul on pakkujaid mitu ja nende teenused on nii sisuliselt erinevad. Tööpõhi­mõte on enamikul siiski sama ? enne kui e-kirjad tõmmatakse kliendi arvutisse, läbivad nad serveris kontrolli. Viirused ja reklaam eemaldatakse postkastist ja oodatud kirjad jäävad allalaadimist ootama.

Mõnede teenusepakkujate klient ei saa kontrollida kirju, mis serveris kustutatakse ? samas teeb iga tarkvara mingil määral vigu.

Eestis pakub spämmi filtreerimise teenust nii mõnigi virtuaalveebiserveri teenust pakkuv firma ? näiteks zone.ee ja virtuaal.ee.

Kes ei usalda Eestis asuvat firmat oma kirju töötlema, võib kasutada välismaist teenusepakkujat. Üks selline on Taani firma Comendo, kelle teenuseid kasutab Taanis mitu riigiasutust.

Autor: Alar Pardla