Viirusega võib nakatuda ka kiirsuhtlustarkvara kasutades

Sel nädalal tegi Eestis tempe uus viirus, mis levis e-posti asemel hoopis MSNi kaudu. Tööpõhimõttelt on MSN-viirused sarnased e-postiga levivatele viirustele ? pärast arvuti nakatumist hakkab ennast arvutist leitud MSN-kontaktide aadressil edasi saatma. Nakatumine ei toimu automaatselt, saadetud faili peab addressaat siiski ise käivitama. Saatmisel kasutatakse failide puhul erinevaid nimesid, mis ahvatlevad faili käivitama. Erinevate nimede kasutamine teeb ka viiruse eest hoiatamise keerulisemaks.

Viiruse kiireks levimiseks oli kaks põhjust.

Esiteks see, et viirustõrjetarkvara jaoks oli tegemist uue ja tundmatu tarkvaraga. Kasutaja ei saanud mingit hoiatust, et MSNis saadetud fail on viirus. Seega viirustõrjetarkvara olemasolu ei garanteeri veel täielikku turvalisust. Viirustõrjetarkvara tuleb regulaarselt uuendada, sest viirused arenevad ja isegi nädal aega tagasi uuendatud tarkvara ei pruugi tuvastada kõige uuemaid viiruseid.

Teiseks on aga inimeste puudulik teadlikkus selle kohta et viirused võivad levida ka MSNi teel. Seda, et e-posti teel saabuvatesse failidesse tuleb ettevaatlikult suhtuda, teavad paljud, kiirsuhtlustarkvara ja taskutelefoni kaudu levivad viirused on uuem ja tundmatum teema.

Siit ka soovitus: alati, kui keegi teie tuttav saadab teile midagi elektroonilisel kujul, tuleb saatja käest uurida, mida ta teile saatis. See soovitus võib tunduda paranoiline, aga pigem parem veidi rohkem karta, kui pärast tegeleda viiruse tekitatud kahju koristamisega. Kui järelepärimisele tuleb vastus, et midagi pole saadetud, on kindel, et kas saatja või mõne teie ühise tuttava arvuti või telefon on viirusega nakatunud. E-posti viirused kasutavad tihti arvutist leitud e-postiaadresse, et varjata tegelikku saatjat. Mobiiltelefoniviirusel aga ei ole võimalik saatja numbrit varjata ja võõra numbri all esineda.

Üks ohu märkidest, millest kasutaja võib järeldada, kas saadetav fail võib olla ohtlik, on saadetava faili laiend. Klassikalised käivitatavad faililaiendid on .COM .EXE ja .BAT. Selliste laienditega failide saamisel on suur tõenäosus, et midagi on valesti. Kui aga saadud faili laiendiks on .PIF või .SCR, siis võib peaaegu täie kindlusega väita, et see on viirus ja et seda ei tohi käivitada.

Autor: Alar Pardla