Rahandusministeerium : Riigieelarve tuludest on täidetud 14,2 protsenti

Eelmisel aastal laekus veebruari lõpuks riigieelarvesse 6,5 miljardit krooni aastaks kavandatud tuludest. Aastaga on riigieelarve laekumine kasvanud 15,7 protsenti.

Väljamakseid eelarves planeeritud kulude osas on kahe kuuga tehtud 6,8 miljardit krooni ehk 12,9 protsenti eelarvest. Veebruari lõpu seisuga moodustab riigieelarve ülejääk ehk jooksvate tulude ja kulude vahe 691,6 miljonit krooni.

Maksutulusid laekus kahe kuuga 6,5 miljardit krooni ehk 15,4 protsenti kavandatust, ületades seega eelmise aasta sama perioodi näitajat 14,3 protsendi võrra. Sellest laekus veebruaris 2,7 miljardit krooni. Tulumaksu on kahe kuuga laekunud 663,3 miljonit krooni ehk 12,6 protsenti eelarves kavandatust, sellest laekus veebruaris füüsilise isiku tulumaksu tagastamisega alustamise tõttu ainult 48,8 miljonit krooni. Füüsilise isiku tulumaksu laekus kahe kuuga 383,4 miljonit krooni ja juriidilise isiku tulumaksu 279,9 miljonit krooni. Enammakstud tulumaksu tagastas Maksu- ja Tolliamet veebruari kuu lõpuks ligi 335,5 miljoni krooni ulatuses 138 542 inimesele. Eelmisel aastal tagastati samaks ajaks tulumaksu 39 644 inimesele summas 69,4 miljonit krooni.

Sotsiaalmaksu laekus kahe kuuga 2,7 miljardit krooni ehk 16,2 protsenti eelarves kavandatud mahust, sellest laekus veebruaris 1,3 miljardit krooni. Eelmise aasta kahe kuu sotsiaalmaksu laekumine moodustas 2,3 miljardit krooni. Käibemaksu on kahe kuuga laekunud 1,96 miljardit krooni ehk 14,2 protsenti eelarvest, mis on 302,7 miljonit rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Veebruaris laekus sellest 969,7 miljonit krooni.

Aktsiise laekus kahe kuuga 1,03 miljardit krooni ehk 16,1 protsenti eelarves kavandatust, veebruaris laekus sellest 389,1 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta kahe kuuga on aktsiiside laekumine kasvanud 49,1 protsendi võrra. Enim, 70,8 protsenti, kasvas seoses enamike alkoholiliikide aktsiisimäärade tõusust tingitud varude soetamisega alkoholiaktsiisi laekumine. Veebruari lõpuks oli alkoholiaktsiisi laekunud 356,8 miljonit krooni ehk 17,58 protsenti riigieelarvesse planeeritust. Kütuseaktsiisi laekus riigieelarvesse kahe kuuga 510,5 miljonit krooni ehk 15,9 protsenti. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on laekumine suurenenud 42,6 protsenti, põhjuseks mitmete kütuseliikide aktsiisimäärade tõus eelmise aasta mais ja käesoleva aasta alguses. Tubakaaktsiisi oli veebruari lõpu seisuga laekunud 158,9 miljonit krooni ehk 14,1 protsenti eelarves planeeritust.

Mittemaksulisi tulusid (v.a toetused) laekus kahe kuuga 502 miljonit krooni ehk 13,4 protsenti riigieelarves kavandatust. Toetusi laekus eelarvesse kahe kuuga 538,4 miljonit krooni. Sellest välisvahendite laekumine moodustas 482 miljonit krooni ehk 7,8 protsenti aastaks kavandatust.

Välisvahendeid oli veebruari lõpu seisuga laekunud Ühtekuuluvusfondist 91,9 miljoni krooni ulatuses, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist (EAGGF) 344,8 miljonit krooni ning Kalanduse Arendusrahastust (FIFG) 11,7 miljonit krooni. Lisaks on Euroopa Liit kahe kuu jooksul Eestile eraldanud ühekordse maksena 8,4 miljonit krooni. Struktuurifondide arvelt on kokku jaanuari- ja veebruarikuu jooksul taotlejatele välja makstud 67,7 miljonit krooni, Ühtekuuluvusfondi vahenditest 131,6 miljonit krooni ja Schengeni arvelt 3 miljonit krooni.

2005. aasta riigieelarve tulude kogumaht koos välistoetustega on 53,1 miljardit krooni. Kulude maht on 53 miljardit krooni.