Vallad eiravad jäätmekorraldust

Kuigi seadus näeb ette, et omavalitsused teevad hiljemalt 2005. aasta alguses jäätme­veokorraldusega algust, on praeguseks asja käsile võtnud vaid alla kümne Eestimaa valla ja linna. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki hinnangul võib viivitamise taga peituda soovimatus teha kaalukaid ning ebapopulaarseid otsuseid enne sügisel toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi. ?See oleks äärmiselt kahetsusväärne, sest sel juhul jõutaks jäätmeveo reaalse korraldamiseni alles järgmise aasta kevadel,? lausub Eek.

Uudse jäätmekorralduse eesmärk on kõikide jäätmetootjate n-ö kontrolli alla saamine, sest ligemale 30% jäätmetekitajatest ? peamiselt eramajade omanikud ja väikeettevõtted ? asuvad praegu väljaspool igasugust kogumissüsteemi. Just nendes näeb Peeter Eek aga kõige suuremat süüdlast meie metsaaluste prügihunnikutega lagastamises.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) juhatuse esimehe Taidus Aave sõnul pole jäätmekäitlejate katusorganisatsioon põhimõtteliselt kohustusliku jäätmeveo korralduse süsteemi vastu, vaid soovib, et konkursside läbiviimisega ei tekitataks ühe või teise piirkonna jäätmevedajate seas lõputute protestideni viivat paksu verd. ?Tahame, et kõik kolm osapoolt ? omavalitsus, jäätmevedaja ja jäätmete tekitaja ? oleksid konkursi lõppedes võimalikult rahul,? märgib Aave.

Haapsalu linnavalitsuse kesk­konnaosakonna juhataja Krista Vilta sõnul kehtib 12 000 elanikuga Haapsalus, kus on kehtestatud üks veopiirkond, alates 2002. aastast olmejäätmete veoleping firmaga Ragn-Sells.

?Leping lõpeb selle aasta detsembris ja eks me peame ka suvel uue konkursi välja kuulutama, mis meil muud üle jääb, kui riik just tahab, et me monopoli tekitaksime,? räägib Vilta.

Haapsalus maksab kõige enam kasutatava 140-liitrise plastikkonteineri tühjendamine praegu 28,70 kr korra eest, hinnale lisandub konteineri rendimakse. Kui krundil ei komposteerita biolagunevaid jäätmeid nõuetekohaselt, tuleb konteinerit tühjendada iga 14 päeva tagant. Kuus tuleb eramajal maksta prügiveo eest seega umbes 80 krooni.

Tallinnas Cleanaway ja Ragn-Sellsi järel suuruselt kolmanda jäätmekäitlusfirma OÜ Adelan Prügiveod juhatuse esimees Sergei Leet peab jäätmeseadust üldiselt korrektseks, ent kahtleb, kas uue jäätmeveo korra rakendamine suudab automaatselt Eestimaa puhtamaks muuta. Leet on seda meelt, et kohustusliku jäätmeveo korraldamisega üritavad ametnikud panna vedajale liialt suure vastutuse. ?Kust tuleb ametniku kindlus, et need majaomanikud, kes praegu prügiveo eest ei maksa, pärast uue korra rakendumist seda hakkavad tegema?? küsib Leet.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak sõnas 2. märtsil Türis toimunud jäätmepäeval, et linna jäätmekava näeb ette Tartus üheksa jäätmeveopiirkonna kehtestamist, kusjuures piirkondades oleks 9400?13 300 elanikku.

Peeter Eek tõdeb, et uus kord ilmselt jäätmevedu odavamaks ei muuda, pigem vastupidi, sest keskkonnanõuded muutuvad üha karmimaks. ?Tõsi on see, et jäätmekäitlejat praegune hinnatase veel tõsiselt ei motiveeri,? möönab Eek.

Jäätmeseadus paneb kohaliku omavalitsuse õlule jäätmete kogumise ja jäätmeveo korraldamise valla või linna territooriumil.

Kortermajade elanike jaoks ei muutu uue kohustusliku jäätmeveo korralduse rakendumisel sisuliselt midagi. Korteri- või elamuühistul kaob lihtsalt võimalus jäätmeid vedavat firmat valida, sest see määratakse antud piirkonnale konkursiga.

Need eramajade omanikud aga, kes siiani tegid oma prügiga, mida heaks arvasid, on korralduse jõustumise järel kohustatud sõlmima jäätmeveolepingu ettevõttega, kelle omavalitsus on konkursi põhjal välja valinud. Samuti peavad need majaomanikud, kellel on juba sõlmitud leping mõne teise jäätme­firmaga, ikkagi sõlmima lepingu ka piirkonna konkursi võitnud ettevõttega, kui selleks osutub mõni teine firma.

Uus kord puudutab ka ette­võtteid, kel tekib olmejäätmeid. Vaid erandjuhul, kui on tagatud kontroll ettevõtte jäätmemajanduse üle, võib omavalitsus lubada firmal ise oma jäätmevedu ja käitlemist korraldada.

Jäätmeseadus sätestab, et 1. jaanuarist 2005. aastal pidid kohalikud omavalitsused algustama kohustusliku jäätme­veo korraldamise protsessiga ? määratlema volikogu tasandil jäätmeveopiirkonnad ja kuulutama välja konkursi vedaja leidmiseks.

Tuleb tõdeda, et sellega on tegelema hakanud väga väike osa omavalitsustest. Nende põhiline viivitamise argument on olnud see, et puudus juhend, mille põhjal konkursside läbiviimist korraldada. Läinud aasta kevadel esitas Eesti Linnade Liit (ELL) keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) rahataotluse sellise juhendi loomiseks ja 2004. aasta aprillis otsustas KIK sihtfinantseerimise korras selleks ka raha eraldada. ELL aga tegi eelmise aasta lõpul keskkonnaministeeriumile ettepaneku kohustusliku jäätmeveo korraldamise rakendamise tähtaega edasi lükata. Ministeerium keeldus, kuna leidsime, et puuduvad veenvad argumendid.

Siinkohal tuleb juhtida omavalitsuste tähelepanu sellele, et jäätmeveo korraldamine on nende seadusest tulenev ülesanne.