Vene suurkompanii veab tundmatu Eesti firma käibe miljarditeni

Venemaa suurtegijat La­ver­nat ja Eestis registreeritud Lavestat ühendab vaid üks isik ? Peterburis elav Aleksandr Kats, kes on veidi enam kui kümne aastaga suutnud püsti panna hiigelkontserni.

Laverna ei tulnud Eestisse aga otse, vaid läbi Kanada, kus on registreeritud Lavesta asutaja, ning Iirimaa, mille alamad­ Kanada firma Roseglen Corporation Ltd nimel tegutsemiseks volikirju jagavad.

Ametlikult on AS Lavesta registreeritud Tallinnas aadressil, kus tegutseb AS Larssen, mille omanikeks on firmade asutamisega tuntuks saanud Leonid Agejev ja Aleksei Saaremägi. Kui sealt Lavesta kohta küsida, kõlab vastuseks: ?Siia tuleb vaid Lavesta post, firma ise asub ja tegutseb Narvas.? Kuid ka Narvas ei teata Lavesta kohta midagi. Narva linnaametnik Boriss Batov vastab järelepärimisele, et Lavesta on ju hoopis Tallinna firma ning nemad pole sellest midagi kuulnud.

Narva kanti Lavesta niidid siiski viivad, täpsemalt Narva-Jõesuusse, kus elab ja tegutseb Lavesta 60 000kroonise kuupalgaga juhatuse esimees Nikolai Korban. Muide, firmast lahkumise korral ootab teda miljonikroonine hüvitis.

Narva-Jõesuu abilinnapea Kalle Merilai ütleb, et tema teab Nikolai Korbanit vaid tänu kohaliku maleklubi spondeerimisele. Nimi Lavesta ei ütle Merilaile suurt midagi: ?Nime olen vist kuulnud, aga see on ka kõik. Ma küll ei oska öelda, millega ta tegeleb. Vist on mingi logistikafirma.?

Korbani kodus, kus asub peale Larsseni büroo teine Lavesta teadaolev tegutsemispaik, vas­tab abikaasa, et mees sõitis hommikul Tallinnasse ärikohtumisele. Mees ise kinnitab aga mobiilitorusse, et viibib Peterburis ning tal pole aega Äripäevaga vestelda: ?Proovige nädala pärast uuesti.?

Lavesta majandusaasta aruanne kinnitab, et ettevõttes on tööl 42 inimest, enamik neist küll välisesinduses, täpsemalt Venemaal. Sealse esinduse kaudu käib ka partnerite otsing, tellimuste jaotus ning kauba kättetoimetamise järelevalve. Mis tähendab, et meeletu kaubakogus, mis Lavesta kasumiaruandest läbi jookseb, liigub otse Venemaa ja Lääne-Euroopa vahet.

Eesti suurima ehitusmaterjalide müüja, Ehituse ABC turundusjuhile Eglit Priidelile ei ütle Lavesta nimi midagi. Ei saagi öelda, sest ükski ehitusmaterjal Lavesta kaudu Eestisse ei jõua. Muide, ehkki Ehituse ABC omaniku Famar-Desi käive ulatub miljardi kroonini, jääb see Lavesta omale pea kaks korda alla. Nüüd võib olla juba enamgi, sest Lavesta on suutnud oma käivet kasvatada tõelise gasellina. Kui esimesel tegutsemisaastal jõuti 668 miljoni kroonini, siis teisel ehk 2003. aastal juba 1,8 miljardi kroonini. Sama tendentsi jätkudes võib Lavestast saada peagi Eesti suurima käibega ettevõte. Ühispank, BLRT Grupp ja Eesti Põlevkivi on käibelt juba seljatatud.

Lavesta tegevus Eesti väliskaubanduse statistikat siiski ei paisuta. Statistikaametist öeldi, et Eesti väliskaubandusstatistikas kajastuvad ainult need kaubad, mis füüsiliselt ületavad Eesti piiri. Seega, kui ettevõte on registreeritud Eestis, ent kaup liigub väljaspool Eestit, siis see Eesti statistikas näha ei ole.

Laverna asutati 1992. aasta Peterburis ning seda on algusest peale juhtinud praegune direktorite nõukogu esimees Aleksandr Kats. Suvel 44aastaseks saav ärimees on oma tegevusega üsna suurt tähelepanu äratanud. Tänavu veebruaris ajakirjas Finans avaldatud Venemaa rikkurite edetabelis oli Kats oma 40 miljoni dollariga küll alles 374. kohal, ent ettevõtte haaret arvestades võib uskuda, et juba järgmisel aastal on Kats sada kohta eespool.

Laverna alustas tegevust ehitus- ja viimistlusmaterjalide kaubamaja avamisega Peterburis. 1994. aastal avas Laverna oma piirkondliku ettevõtte Moskvas ning mõne aasta jooksul veel ka Samaras, Novosibirskis ja Jekaterinburgis. Nii muututi tugevaks tegijaks kogu Venemaal alates Läänemere kallastest ja lõpetades Kaug-Idaga, kujunedes üheks suuremaks ehitusmaterjalide hulgimüügiettevõtteks idanaabri juures. Töötajate arv ulatub üle kolme tuhande. Müüakse valdavalt üle maailma tuntud kaubamärke. Et arenguga edasi minna, otsustati 2002. aastal hakata pakutavat kaupa ka Euroopas turustama. Nii langeski valik väikese Eesti peale, seda enam, et meie väikeriigist oli kohe-kohe saamas täieõiguslik Euroopa Liidu liige. Samas pole Laverna kodulehel ühtegi viidet nn Eesti-kontori olemasolule. Põhjuseks ilmselt asjaolu, et siia tuldi miskipärast läbi Kanada ja Iirimaa.