Börsikommentaar: kas Milderid manipuleerisid turuga?

Kahjuks ei ole uudises kirjutatud, miks Baltika <GR#EE.HP> juhtidele kuuluv väikefirma on Baltika aktsiaid ostnud. On ju Maire ja Meelis Milder nii eraisikutena kui ka juhtkonnale kuuluva osaühingu BMIG kaudu BRFi järel suuremaid aktsionäre. Mida see 10 000 aktsiat tootmisettevõtte kaudu enam juurde annaks?

Veidi selgemaks saab motiiv, kui vaadata samas ilmunud Raivo Sormuneni artiklit selle kohta, et võlakirjaprogrammi kohaselt saab tegevjuhtkond kuni 1. maini osta Baltika aktsiaid hinnaga 33,42 krooni aktsia, mille realiseerimisel saaks juhtkond tänase päeva seisuga üle 1,5 miljoni krooni kasumit.

Kuni kvartalitulemuste avaldamiseni liikus Baltika aktsia hind vahemikus 25 kuni 30 krooni, aktsia keskmine kauplemismaht oli 1710 aktsiat päevas. Kokku kaubeldi enne tulemuste avaldamist Baltika aktsiatega veebruaris 31 tuhande aktsiaga, kohu jaanuari kuu jooksul kokku vahetas omanikku 32 tuhat aktsiat.

Seega Maisani ostukorraldus 10 000 aktsia ostmiseks moodustas kolmandiku eelmiste kuude kauplemismahust. Mis aga juhtub aktsia hinnaga, kui kauplemismaht suureneb kolmandiku võrra (tõsi ta on, peale Milderite on olnud ka teisi huvilisis, sest eelmise aasta heade majandustulemuste tõttu on huvi tõus aktsia vastu üsna loomulik), ei ole raske ära arvata. Nii väikese likviidsusega aktsiaga on börsil väga lihtne manipuleerida ja antud juhul oli see manipuleerimine üsna kasumlik. Nii pole midagi imestada, kui tänaseks on Balktika alktsia hind kerkinud rohkem kui veerandi võrra. Veidi üle 300 000 krooni kuluga võivad Baltika juhtivtöötajad kasumit teenida üle poolteist miljoni krooni.

Vastust sellele, kas tegemist on turumanipulatsiooniga, või mitte, ootan finantsinspektsioonilt.