EAKL peab võhiklikuks ja omariiklusele ohtlikuks rahandusministri soovi kärpida järgmisel aastal kõigi ministeeriumide ja nende haldusala tegevuskulusid 4%.
?Riik pole asi iseeneses ja Eesti Vabariiki on vaja inimväärseks eluks,? ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimees Harri Taliga. ?Ainult see saab olla riigi eesmärk ja mõte ning sellest peab riik oma tegevuses lähtuma?.
Riigiasutuste tegevuskulude vähendamine iga hinna eest ei saa olla eesmärk omaette, esmatähtis on, et riik tuleks toime nende ülesannete täitmisega, mis tal elanike ees on. Seni riik seda suutnud ei ole ja nt sotsiaalministeeriumi hallatavad asutused on krooniliselt alarahastatud, kuigi sotsiaalminister Pomerants kinnitas mullu sügisel, et on oma valitsemisala eelarvega rahul.
?Aastaid on rahapuuduses kiratsenud nii tööinspektsioon kui ka tööturuamet. Kuigi põhiseaduse kohaselt on töötingimused riigi kontrolli all, ei võimalda ametikohtade vähesus tööinspektsioonis ettevõtteid vajalikul määral kontrollida. Kuna inspektorite palgad madalad, ei ole sinna ka tööletahtjatest saba ukse taga,? märkis EAKLI esimees. ?Kui tööhõiveametniku palk on selline, et inimene peab omavalitsuselt taotlema toimetulekutoetust, on asi ikka väga mäda.?
Tegelikkusele ei vasta väide, nagu saaks kolmandik elanikkonnast palka avaliku sektori eelarvest. Statistikaameti andmetel on avalikus sektoris hõivatute osakaal viimastel aastatel vähenenud ja moodustas 2003.a. 26,1% (2000.a. 28,7%). Praktiliselt 10 tuhande võrra on vähenenud ka avalikus sektoris hõivatute absoluutarv ? 163,2 tuhandelt (2000.a.) 153,3 tuhandeni (2003.a.)
?Üks kõrgemapalgaline ametnik kahe madalapalgalise asemel on küll ahvatlev loosung, aga pehmelt öeldes eluvõõras. Ametiühingute Keskliidu senised läbirääkimised valitsuse kui tööandjaga näitavad nagu peopesal, et valitsusel puudub selge, läbipaistev ja jätkusuutlik palgapoliitika,? märkis ametiühingujuht. ?Andis ju valitsus viimase riigiteenistujate palgamäärusega andis asutuste juhtidele vaba voli kehtestada ilma igasuguste kriteeriumideta suvalisi ja ükskõik kui suuri lisatasusid.?
EAKL on seisukohal, et valitsus peab täitma põhiseadust ega saa endalt veeretada vastutust, tuues ettekäändeks rahanappuse või kokkuhoiuvajaduse. Kui raha ei piisa, tuleb loobuda maksude langetamise kinnisideest.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.