Digitaalsed sõidumeerikud ehk tahhograafid võetakse kasutusele vähemalt 3,5tonnise registrimassiga tarbeautodel, samuti bussidel, millel rohkem kui üheksa istekohta. Praegu kasutusel olevad paberkettad kaovad ning sõidumeerikutega salvestatav info muutub digitaalseks.
Samas vanade sõidumeerikute ümbervahetamise kohustust ei ole.
ASi KG Knutsson tootejuht Tarmo Rea ennustab, et uute tahhograafide kasutamine pole kuigi keeruline, küll vajab see nii juhile kui firmale harjumist.
Nimelt saavad kõik sõidumeerikuga kokku puutuvad osapooled oma pangakaardisuuruse kaardi, millega sõidumeerikut kasutada. Oma kaart on nii veokijuhil, firmal, kontrollorganil ehk politseil kui ka töökojal.
Veofirmale tähendab kaardi kasutusele võtmine senisest rohkemate andmete kogumise võimalust. Kui varem nägi vaid juhi tööaega ja kiirust, siis uute seadmetega näeb ka näiteks kütusekulu. Samuti tekib lisakohustus kogutud andmete säilitamiseks ja arhiveerimiseks.
Kaarte plaanib Eesti Autoregistrikeskus (ARK) hakata väljastama hiljemalt maist, hetkel on näidised kinnitatud ning kokkulepped tootjaga sõlmimisel. ARKi direktori asetäitja juhilubade ja eksamineerimise alal Juhan Kaarpalu ütles, et kaardi saamiseks peab selle valdaja ARKi kohale minema, avalduse esitama ning riigilõivu tasuma. ?Protsess on sarnane juhilubade taotlemisega,? selgitas Kaarpalu. Kaardi saab kätte ligikaudu kümne päeva jooksul. Kaardi saamisel tasutava riigilõivu täpne suurus ei ole veel kindel, kuid jääb suurusjärku 750 krooni.
Kas uued sõidumeerikud tarbesõidukite hindu mõjutavad, automüüjad täna kindlalt ei tea. Sisu Auto Eesti ASi töökoja juhataja Veikko Rande selgitas, et kindlasti on digitaalsed sõidumeerikud kallimad kui praegused nn pooldigitaalsed, kuid kuna autode müügipoolne konkurents on piisavalt tihe, siis auto lõpphinda ei pruugi see muuta.
Renault? kaubikutel ja väikeveokitel kasutatakse digitaalseid sõidumeerikuid juba paar aastat, tollal üleminek City Renault? müügijuhataja Henrik Raave sõnul tarbeautode hindu ei mõjutanud.
Küll plaanivad müügifirmad juhtide ja firmade koolitust, kui uued seadmed kasutusele tulevad.
?Käsitleme üleandmise koolitusel alati ka tahhograafi. Seda plaanime teha ka edaspidi, juhtides tähelepanu ka võimalikele muutustele ja funktsioonidele,? selgitas Scania Eesti turundusassistent Noole Liiväär. ?Kasutamine peaks olema sarnane praegu tarvitatavate uue põlvkonna tahhograafidega,? lisas Liiväär.
Et tegemist on uute ja seni proovimata seadmetega, ei oska automüüjad ka ohtusid ennustada. ?Hetkel ei oska veel ohtudest keegi rääkida, kuna uuendused on alles tulekul, aga autoostjale ehk meie tingimustes enamaltjaolt omanikule muutub tunduvalt lihtsamaks kontrolli omamine auto liikumise ja teostatud toimingute üle,? selgitas Liiväär.
?Niinimetatud oht varitseb uute sõidumeerikute kasutusele tulekuga eelkõige neid juhte, kes on harjunud tööaega eirama, sest uute tahhograafidega on võimalik väga täpselt jälgida andmete õigsust,? lisas Rande.
Digitaalne sõidumeerik võimaldab info elektroonilist salvestamist autojuhi tegevuste ja sõidukite kasutamise kohta seadmes ning autojuhi kaardile.
Euroopa Ühenduse Nõukogu määrus 3820/85/EMÜ sätestab sõitjaid vedava üle üheksa istekohaga (sealhulgas juhikoht) või veost vedava üle 3500kilogrammise registrimassiga, haagisega või haagiseta mootorsõiduki juhi sõidu- ja puhkeaja kestvused, rahvusvahelisel autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ning mootorisõiduki juhi ja tööandja kohustused.
Kui seni arvestati mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaga mehaaniliste sõidumeerikutega, siis nõukogu 24. septembri 1998. aasta määrusega otsustati kasutusele võtta uued sõidumeerikud, mis on varustatud elektrooniliste seadmetega teabe salvestamiseks.
Sõidumeerik pole kohustuslik sõidukil, mis on valmistatud enne 1. jaanuari 1985. aastal, kui sõidukit ei kasutata veose- või reisijaveoteenuse pakkumisel.
Digitaalsed sõidumeerikud võetakse kasutusele hiljemalt 5. augustist 2005.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart tänase Läänemereriikide olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.