Põline paidelane Janno on üks paljudest, kes viis korda nädalas pealinna tööle ja tagasi vurab. Teekonna ühe otsa pikkuseks on 92 km, edasi-tagasi teeb see koos linnasõiduga paarsada kilomeetrit. Vahel tuleb ette ka ööbimisi Tallinnas, kuid need on harvad. ?Päev algab kusagil veerand seitse. Kella seitsme paiku hakkab Tallinna poole sõit pihta, sõit ise kestab umbes tund,? selgitab Janno.
Varajasest kellaajast hoolimata on Tallinna?Tartu maantee autodest tulvil. Enamasti on moodustunud autode grupid, mis kulgevad ühel kiirusel. Kuid samas on ka täiesti igapäevaseks pidevad möödasõidud ja vaheletrügimised. Kõige hullem on olukord Tallinna?Tartu maanteel reedeõhtuti, mil paljud sõidavad nädalavahetuseks linnast välja maale. Tõeliseks tropiks pudelikaelas on rasked veomasinad, mis liiklevad üldisemast massist aeglasemalt, kogudes enda taha kilomeetripikkuseid autoronge.
Siit ka põhjendus esimese klassi maantee vajalikkusest Tallinna?Tartu suunal.
Milleks siis kulutada tervelt kaks tundi päevas autosõidule Tallinna, kui edasi-tagasisõidule tehtavad kulutused on enam-vähem samad, mis kuluks korteri üürimisele või laenuga Tallinnasse korteri ostmisele?
Janno seisukoht on siiski, et turvaline ja tervislik elukeskkond, madalamad eluasemekulud ning kodu lähedal asuvad kommunikatsioonid, on peamised argumendid, mis räägivad Paide kasuks.
?Paides on mul kõik käe-jala juures ? pood, ujula, treeningsaal. Kõikidesse nendesse paikadesse jõudmiseks kulub mul maksimaalselt viis minutit autosõitu. Lisaks sellele ei pea ma lapse pärast muretsema, kui ta on näiteks muusikakoolis,? vihjab Janno Tallinna tüüpolukorrale, kus vanemad viibivad tihtilugu lapse õhtusel treeningul, hommikuti viiakse laps kooli, et pärastlõunal jälle järele tulla jne. Seda kõike turvalisuse huvides.
Väljaminekud kütusele ja auto hooldusele kuuluvad mõistagi vastuargumentide hulka. Kui kütusele minevad summad on päevade ja kuude lõikes enam-vähem teada, siis auto hooldusele kuluva raha hulk on sageli ettearvamatu ? kunagi ei tea, millal miski kõpitsemist vajab. Suuremad hooldustööd, nagu mootoririhmade ja roolihoovastike vahetus, sõltub paljuski auto vanusest ja margist. See ongi isikliku sõiduauto kasutamise peamiseks riskiks. Asutuse autot kasutades on seevastu turjal erisoodustusmaks.
Seetõttu sõltubki sõidukulu (isiklik kulu) enamasti tööandjaga sõlmitud töölepingu sisust. ?Rekordläbisõiduks on siiani 65 000 kilomeetrit aastas. Keskmiselt aga kusagil 45 000?50 000 kilomeetri ringis,? räägib Janno.
Nn tõmbekeskustesse töölesõitmise ?valuläveks? võib Janno rehkenduste kohaselt pidada 100 kilomeetrit. Pikema teekonna puhul muutub töölesõitmine kaheldavaks. Paide asub strateegiliselt heas kohas, kõikidesse suurematesse Eesti linnadesse, nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Viljandi, sõitmiseks kulub täpselt üks tund.
?Lõppkokkuvõttes on muidugi määravaks tööl teenitav raha. Kordades suuremad palgad on need, mis toovad inimesed Tallinna tööle,? nendib Janno, kes näeb edasi-tagasisõidul ka omi plusse.
?Pärast pikka tööpäeva on vahel mõnus rahulikult omi mõtteid mõlgutada ja muusikat kuulata. Tihtipeale on just see aeg, mil pähe tulevad kõige paremad ideed.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.