SLÕL: Rahastajad parteides pettunud

«Vaatan seda protsessi murelikult,» ütleb transiidiärimees, Pakterminali omanik Aadu Luukas, kes on erakondi toetanud miljonite kroonidega. «Murelikult seetõttu, et valitsus tegeleb asjadega, millega ta ei peaks tegelema. Ta peaks ühiskonna elu arendama, majanduspotentsiaali kasvatama jne. Mitte osa, vaid kogu aur läheb pseudoprobleemide lahendamisele,» kirub Luukas.

Vaadates praegust seisu, kahtleb ta, kas tulevikus parteisid rahastada.

«Kui järgmine kord selline taotlus esitatakse, siis kindlasti kaalun seda pikalt,» lausub Luukas, kes kinnitab, et rahastamine pole olnud tehing, vaid toetus.

Tallink Grupi juhatuse liige Kalev Järvelill ütleb, et poliitikud on töö tegemise suhtes liiga muretuks muutunud.«Nad arvavad, et võivad teha, mis pähe tuleb. Mina ei arva nii,» ütleb Järvelill.

Tallink Grupp toetas 2003. aastal nii Res Publicat kui ka Reformierakonda miljoni krooniga, Rahvaliitu 50 000 krooniga.

Erakondade suurim toetaja oli 2003. aastal AS Falck Baltics, kes andis nii Res Publicale kui ka Reformierakonnale umbes miljoni, Rahvaliidule aga 650 000 krooni. «Ma sooviks, et rohkem domineeriks põhimõtted, mida üritatakse ellu viia, aga mitte lihtsalt soov valitseda,» räägib Sõõrumaa.

Res Publica liige, Amserv Grupi omanik Raivo Kütt on toetanud koduerakonda kümnete tuhandete kroonidega. «Finantseerijana võtan praegu aja maha küll,» lausub Kütt.

Ettevõtja ja raadiohääl Rein Kilk, kes on samuti parteidele raha annetanud, näeb asju helgemates värvides. «Need, kes kritiseerivad poliitikuid ja nimetavad kõike seda tülgastavaks, võiksid vaadata, kuidas käivad vaidlused Inglise alamkojas,» ütleb Kilk. Mis puudutab Eesti hetkeolukorda, siis on Kilgi sõnul tegemist valimiseelsete lahingutega.